Perekond (1971)

Rein Karemäe meenutab:

Tegime Virvega saatesarja „Üle 16 aasta lubatud”. Sellest arenes välja teine sari „Kas laps võib sündida?” Ja lõpuks tegime veel ka selleteemalise dokumentaalfilmi. Me mõtlesime tõsiselt sellele, et meid, eestlasi, on vähe! Et perre peaks tingimata sündima veel teine ja kolmaski laps. Ning leidsime, et sellest peab avalikult rääkima. Saime naistenõuandla kaudu tuttavaks daamiga, kes pidi kolme-nelja kuu pärast sünnitama. Ta lubas meil enda ja oma perega kuni sünnituseni tihedamat kontakti pidada, nende tegemisi jälgida. Üks laps selles peres juba oli ja nad olid otsustanud, et võib sündida ka teine. Meid huvitasid seejuures nende kaalutlused: „Miks? Miks just nüüd? Mida see endaga kaasa toob?” Rääkisime probleemidest ja nende lahendustest. Käisime kauplustes, kõnelesime ka väikemehega, kes pidi saama endale venna või õe, aga ise samas millestki ehk ka ilma jääma. Mäletan, et äkki ütles Virve: „Sa pead oma hääletooni muutma!” Nüüd, ükspäev, nägin seda filmi teles. See intervjuu lapsega oli tehtud kohutavalt magusa häälega! Ju mul siis ei õnnestunud seda õiget nooti tabada. Mida on juhtunud minuga üsna tihti, ja mitte ainult teletöös. Kui oled sotsiaalse närviga ja tahad elus midagi korda saata, pead suhetes teistega alati õige tooni tabama. Vähe sellest, isegi pooltoonid on tähtsad!  

[Vastab Rein Karemäe. Teater.Muusika. Kino (2011) http://www.temuki.ee/numbers/2011/5/article5259.pdf]