VIII üldine Eesti laulupidu (1923)

Üldlaulupidude traditsioon Eestis

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas.
Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII – XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.
1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.
Üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/Üldlaulupidu  (12.09.2011).

VIII üldlaulupidu

VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas. Pidustuse korraldas Eesti Lauljate Liit. Kooride üldjuhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude ja sõjaväeorkestreid Georg Reder. Laulupeo avakõne pidas riigivanem Juhan Kukk ning lõpukõne Riigikogu esimees Jaan Tõnisson.
Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 tegelasega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.
Suurest laulupeovaimustusest tingituna sai alguse igal viiendal aastal üldlaulupeo korraldamise tava.

Esitusele tuli 24 eesti autorite koorilaulu, sealhulgas esmakordselt lauldud nüüdislaulupidude avalaul Mihkel Lüdigi "Koit". Ainsa välismaa autori lauluna esitati soome külaliskoori laulupeole tuleku puhul Emil Genetzi "Suomen valta". Puhkpilliorkestrid mängisid saksa palu.
VIII üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/VIII_%C3%BCldlaulupidu (14.08.2011).

Isikuid filmis

Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule.
Miina Härma, http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma (8.03.2012).

István Horthy (12.09.1904 – 20.08.1942) Ungari riigipea Miklós Horthy poeg.
István Horthy, http://en.wikipedia.org/wiki/Istv%C3%A1n_Horthy (8.03.2012).

Anton Kasemets (10. XII 1890 Rabivere – 11. I 1978 Toronto) oli muusikateadlane ja koorijuht.
Anton Kasemets, http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/ANTON_KASEMETS.htm (8.03.2012).

Mihkel Kippert (1. VI 1862 Toila – 13. XII 1942 Tallinn) oli koorijuht, pedagoog ja muusikategelane.
Mihkel Kippert, http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/MIHKEL_KIPPERT.htm (8.03.2012).

Eduard Knude (25. III 1877 Lilienbachi mõis – 17. IV 1940 Tallinn)oli orkestrijuht ja helilooja.
Eduard Knude, http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/EDUARD_KNUDE.htm (8.03.2012).

Juhan (Johann) Kukk (13. aprill 1885 Virumaa, Salla vald, Käru küla – 4. detsember 1942 Venemaa, Arhangelski oblast) oli Eesti poliitik ja ettevõtja.
Juhan Kukk oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 – 2. augustini 1923 (Juhan Kuke valitsus).
Juhan Kukk, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kukk (8.03.2012).

Karl Leinus (29. VIII 1889 Ähijärve küla, Vana-Antsla vald – 19. II 1968 Tallinn) oli koorijuht ja pedagoog.
Karl Leinus, http://linnamuuseum.tartu.ee/media_multiple/laulupeo/vlp/juhid/KARL_LEINUS.htm (8.03.2012).

Georg Reeder (1876-1966) dirigent.
Eesti rahvusbibliograafia, http://erb.nlib.ee/?kid=21203246 (8.03.2012).

Juhan Simm (12. august 1885 Kivilõppe, Vana-Suislepa vald – 20. detsember 1959 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.
http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Simm

Hans Sinisoff (1857-1936) ehitusettevõtja ja kaupmees
Eesti Antiikautode Galerii, http://eag.vanatehnika.ee/ewesindused.html (8.03.2012).

Aleksander Simon (1877–1960). Teenis Vene armees alates 1895. a. Lõpetas 1904. a Peterburis Vladimiri Sõjakooli. Teenis aastatel 1903–1918 Sveaborgi (Suomenlinna) kindluses pataljoni, polgu ja kindluse adjutandina. Ülendati 1915. a kapteni auastmesse. Teenis 1918. a detsembri algusest Eesti rahvaväes Peastaabi Korraldusvalitsuse riviosakonna ülemana. Ülendati alampolkovnikuks 1919. a juunis ja polkovnikuks 1920. a veebruaris. Alates 1920. a juunist tegutses sõjaministri käsundusohvitserina, 1927. a arvati reservi. Paistis ohvitseride hulgas silma luuletamise ja heliloominguga. 1940. a lahkus Saksamaale, kus ka hiljem suri.
Seene, A. Vabariigi sõjakooli asutamine, http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_13_Seene.pdf (8.03.2012).

August Topman (10. juuli 1882 Lõpemetsa – 8. september 1968 Tallinn) oli eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog.
August Topman, http://et.wikipedia.org/wiki/August_Topman (8.03.2012).

Tuudur Vettik (4. jaanuar 1898 Uniküla – 20. mai 1982 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Tuudur_Vettik, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuudur_Vettik (8.03.2012).