Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Draakoni aasta (1988)

Sisukokkuvõte

Andres Söödi dokumentaalkroonika 1988. aasta tähtsündmustest ja rahva poliitilisest ärkamisest Eestis.

Film keskendub Draakoni aasta sündmustele ja eluolule Tallinnas, kajastades perioodi jüripäevast kuni novembri alguseni. Äsja on toimunud loomeliitude ühispleenum ja kokku tulnud Rahvarinde algatusrühm. Kroonika algustiitrid viitavad migratsiooniohule pealinnas – eestlased võivad peagi muutuda siin vähemusrahvuseks. Võidu väljakul toimub 1. mai demonstratsioon. Viimast korda tervitab tribüünil rahvast EKP I sekretär Karl Vaino, kelle peagi vahetab välja Vaino Väljas. Tribüünist mööduvad linlaste kolonnid, käes loosungid ja transparendid, mis kinnitavad toetust isemajandavale Eestile, perestroikale, loomeliitude pleenumi otsustele jne. Tammsaare pargis toimub vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestamine, Süda tänava kvartalis käib vanade puumajade lammutamine, kinos Kosmos toimub Eesti Sõltumatu Noortefoorum.
Juuni algul toimuvad järjekordsed Tallinna Vanalinnapäevad. Raekoja platsile heisatud sinimustvalge saab lehvida vaid paar tundi, enne kui see kompartei nõudel maha võetakse. Rahvamass Raekoja platsil laulab Ivo Linna eestlaulmisel kaasa Alo Mattiiseni isamaalisi laule, laval kõneleb kaagikohtuniku kostüümis Heinz Valk. Lehvivad rahvuslipud, kätest kinni hoidev publik elab lauludele hingestatult kaasa. Vanalinnapäevadest saavad alguse rahva spontaansed öölaulupeod lauluväljakul, millest näeme episoode. Draamateatri ees toimuvad iga päev piketid, kus nõutakse vabadust poliitvangidele Mart Niklusele, Enn Tartole jt.

17. juunil toimub Lauluväljakul Rahvarinde mastaapne üritus, kus avaldatakse toetust NLKP 19. kongressi Eesti delegaatidele. Päev varem on EKP pleenumil võitnud partei uuendusmeelne tiib. Üritusest kujuneb 150 000 osavõtjaga poliitiline manifestatsioon. Valitseb ülev meeleolu, taas lehvitatakse rahvuslippe, kõlavad ühislaulud, kõneleb Edgar Savisaar. Poliitharidusmajas toimuvad esimesed sõjajärgsed missivõistlused, kus missikrooni saab neiu Heli Mets. Vangilaagrist vabanenud poliitvang Mart Niklus kohtub Raekoja platsil linnarahvaga. 12. juulil koguneb aga Poliitharidusmaja juurde miitingule vabadusjanuste eestlaste vastasrind – venekeelset elanikkonda esindav Interrinne, kes protesteerib uute arengute vastu Eestis. Augusti algul tähistatakse Venemaa ristiusustamise 1000. aastapäeva, metropoliit Aleksius II viib koos kirikutegelastega pärja igavese tule juurde Tõnismäel. 23. augustil toimub järjekordne Hirvepargi miiting, kus nõutakse Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist jm. Tunne Kelam tõdeb oma kõnes, et Eesti rahvas on sisepoliitiliseks võitluseks küps. Samal päeval korraldab Rahvarinne Linnahallis kõnekoosoleku „Stalini poliitika ja Eesti“, kus teiste seas kõneleb vene ajalooprofessor Juri Afanasjev.

Ka sügis 1988 on tiine poliitilistest aktsioonidest. Näeb kaadreid 11. septembril Lauluväljakul toimunud meeliülendavast massiüritusest „Eestimaa laul“, kus vabadusjoovastuses rahvale kõlab Heinz Valgu kuulus lause: „Ükskord me võidame niikuinii!“ Järgnevad episoodid Rahvarinde asutamiskoosolekust Linnahallis 1. – 2. oktoobril ja Interrinde miitingust jäähallis, kus protesteeritakse „korralageduse“ vastu vabariigis, samuti roheliste liikumise aktsioonist Süda tänava hõlmikpuu kaitseks, küünlasäras keeleloitsust Raekoja platsil ning Söuli olümpiasangarite Erika Salumäe ja Tiit Soku pidulikust vastuvõtust Tallinnas. Laulva revolutsiooni murranguaasta sündmustele kontrastiks on kroonikasse pikitud ilmekaid ja kohati humoorikaid lõike tallinlaste toonasest argielust, poe-, viina- ja bensiinisabadest. Valitseb kaubapuudus, on talongiaeg. Tänavatel mängitakse sõrmkübaramängu, kohvik Moskva ees longivad punkarid jne.