Tartu Riiklik Ülikool (1952)

Levi

19.11.1952  Linastusluba
Linastamiseks lubatud Eesti NSV piires, igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1954.

Filmile tagasivaatavalt

Jaak Lõhmus: „Omamoodi must pärl on 1952. aasta sügisel gastroll-kineastide Vassiljevi ja Dolinski teostatud lavastuslik dokumentaal “150 aastat Tartu Ülikooli”. Kaks aastat pärast Gustav II Adolfi kuju mahavõtmist ja hävitamist näidati kinoekraanil “kommunismiehitajatest” üliõpilasi, kiruti omaaegseid “Balti parunite pojukesi, joodikuid ja duellante”, paljastati kunagisi “tumedaid jõude” ehk siis teolooge ja näidati, kuidas üliõpilased ülikooli bioloogiajaamas “parandavad looduse vigu”. Film algas viisnurga ja Lenini-Stalini pildiga ehitud peahoone vaatega ja lõppes aulas üliõpilasteks riietatud professionaalse koori  ülistuslauluga “aatomipommidest tugevamale”  nõukogude inimesele.“ /---/
Lõhmus, J. (2007). Esivanemate unustatud varjud [filme Tartust]. Sirp, 8. juuni.

Varje Sootak: „1952. aasta dokumentaalfilmis „150 aastat Tartu ülikooli“ oli ülikooli vanus „unustatud“. Ülikooli avamist tähistati alates 1802. aastast, mida praegu peame taasavamiseks. Nõukogude Liidu kineastide dokumentaalfilm (operaator ja helirežissöörid olid Eestist) kandis stalinliku aja pitserit: viisnurgad, Lenini ja Stalini pildid, optimistlik tekst jne. Lutsu filmist tuntud kaadreid üliõpilastest kaitseliitlaste, korporantide ja tantsivate tudengitega kasutati eelmiste aegade mahategemiseks. 1977. aastal peeti samuti ülikooli aastapäeva, kuid siis oli juba võimalik tähistada taasavamise, mitte avamise 175. tähtpäeva, mida tunnistavad ka filmikaadrid.“
Sootak, V. (2012). Tartu ülikool Eesti saja-aastases filmis. Universitas Tartuensis, nr 9, okt.

Tartu Ülikooli lugu

30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. /---/
12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist juriidiliselt saksakeelne Vene riigiülikool.
Sirje Tamul, ajaloo osakond, http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu (15.12.2016).

Aastal 1952 - stalinismi kõrgajal - tähistati Tartu ülikooli rajamise 150. aastapäeva. Rootsiaegne ülikool, mis oli vanem kui NSVL ametlikult vanim Moskva ülikool asutamisaastaga 1755, tulnuks unustada, luges vaid Vene imperaatorite rajatu. Ülikooli rajaja, kuningas Gustav II Adolfi monument oli kadunud juba aastal 1950, uued ausambad püstitati aga Tartus tegutsenud ja Nõukogude Venemaal tunnustatud meedikutele Nikolai Pirogovile (1810-1881) ja Nikolai Burdenkole (1876-1946).
Inimesed, kes veel hästi mäletasid poole suuremat juubelit, ei suutnud toimuvast hästi aru saada. Kuid neid, kes olid valmis Tartu ülikooli ajaloo lühemaks kirjutama ja selgelt Vene kultuuriga siduma, siiski leidus. Toimus ajaloonäitus, kus aukohal seisid suured Vene teadlased Lobatševski ja Mendelejev.
1954 ilmus Eduard Martinsoni "Istorija osnovanija Tartuskogo universiteta", mille annotatsioonis oli öeldud, et see avab seose Tartu ülikooli asutamise ja ülevenemaalise pärisorjusevastase liikumise ning klassivõitluse vahel, mis toimus Eestis 18.-19. sajandi vahetusel, näitab eesrindliku Vene ideoloogia mõju progressiivsete teaduslike ja ühiskondlik-poliitiliste voolude ning traditsioonide tekkimisele. Töö pidi paljastama saksa-aadelliku ja kodanliku eesti historiograafia võltsinguid. Raamat oli mõeldud kõrgkoolidele, teadustöötajatele ja üliõpilastele. Rootsiaegsele ülikoolile kui asutusele, mis pidi koolitama ustavaid teenreid rootsi administratsioonile, pühendati paar lehekülge, aga tegelik Tartu ülikooli asutamine leidis selle käsitluse kohaselt aset ikka alles 1802.
Lea Leppik, TÜ ajaloo muuseum, http://www.ut.ee/et/268423 (15.12.2016).

Tartu Ülikooli 150. juubelile on stalinistlikus vaimus pühendatud artiklid ajalehes Nõukogude Õpetaja 27. septembril 1952. aastal.