Tartu Ülikool XIX sajandil (1982)

Tartu ülikool filmilindil

Tartu Ülikooli 350 juubeliaastaks (1982) valmis kolm ülikooliteemalist dokfilmi. Peale käesoleva filmi "Tartu ülikool XIX sajandil" veel Hagi Šeini "Ülemlaul" ja  Leo Ilvese "Üks aasta kolmesaja viiekümnest". 

Hinnang filmile

Vaino Vahing: "Esimestest meetritest on selge, et autorid teavad täpselt, mida nad ütelda tahavad. Tihe, ajaloolase informatiivne tekst, sellega sünkroonis puhas operaatoritöö, parajas koguses näitlikke diagramme, jooniseid, linnavaateid ja muud illustratiivset. Imponeeris see, et näidatakse ainult neid isikuid, kes tõepoolest XIX sajandil Tartu Ülikoolis nii endale kui ülikoolile nime tegid: Struve, Baer, Middendorff, Eschscholtz, Morgenstern. Ja ikkagi aps. Nagu taevast kiilusid end XIX sajandisse ka Ludvig Puusepp, kes tuli Tartu Ülikooli alles selle sajandi 20. aastatel ja N. Burdenko, kellel ka eelmise sajandiga vähe kokkupuuteid. /---/ Ilmselt ei suutnud tegijad võitu saada kiusatusest veel kord L. Puuseppa opereerimas näidata. /---/ Visiitkaardina, tutvustades meie alma mater'it teistele rahvastele, on see ekraanitöö igati omal kohal.“ /---/

Vahing, V. (1982). Ülikool ekraanil [dokumentaalfilmidest H. Šeini "Ülemlaul", L. Ilvese "Üks aasta kolmesaja viiekümnest" ja R. Kasesalu "Tartu XIX sajand"]. Sirp ja Vasar, 22. okt, lk 11.