Teel (1977)

Valeria Andersoni poeetiline filmimõtisklus rongireisijaid jälgides.

Lüüriline reportaaž reisijatest Tallinna lähirongides. Mõtisklusfilm eluteest, põlvkondade vaheldumisest ja elulistest väärtustest, mis sünnib rongireisijaid jälgides. Režissöör Valeria Anderson jätkab loomingulisi otsinguid, millega tegi algust filmis „Tartu – kevad 1974“, leides, et kõrvuti sünkroonse, sotsiaalselt problemaatilise filmipublitsistika kõrval on vaja arendada ka poeetilist filmikeelt. Rahvas ootab perroonil, tulnud töölt, igal neist on kanda oma pakike. Kellel kaenlas istutuspuu, kellel käes tapeedirullid, jalgrattakummid, maalikast või matusepärg. Naine istub rongi oodates vastostetud pesumasina otsas, mööda jalutab paarike, kaelakuti koos, rongi ootab vanaproua koerakesega. Seltskond on kirev ja üles võetud ilmselt varjatud kaameraga. On aeg asuda oma rongile, alustada oma teed. Astutakse vagunisse, otsitakse omale koht, võetakse üleriided sejast, asutakse mugavalt istuma. Kes loeb ajalehte, kes raamatut, kes lahendab ristsõnu, koob, õpib, kirjutab, sööb, paljud reisijad tukuvad. Noored ja vanad, emad ja lapsed. Väikemees keerab mängutoosi. Kutsikas on mänguhoos ja tibud säutsuvad pappkastis. Rongi aknast avanev kevadine maastik, hooned ja loosungid segunevad assotsiatiivselt vagunis toimuvaga. Filmikaamera jälgib inimesi, igaühel oleks rääkida oma lugu, mis jääbki saladuseks. Ainult need hetked rongis, olles teel.

Märksõnad: anemoonid | jaamahoone | jaamaperroon | jäätise söömine | kastanipuu | koerad | koerakutsikad | kudumine | kullerkupud | kupee | kutsikas | lapsed | noored | nurmenukud | nõukogude olustik | raamatu lugemine | raudteejaam | raudteejaama perroon | reisijad rongis | ristsõnade lahendamine | rongi saabumine jaama | rongiliiklus | rongisõit | rongivagun | surnuaed | söömine | tibud | tibupojad karbis | tulbid | Vaata kõiki »