Siimu silla kandejõu proovimine Pärnus (1937)

Siimu sild (Vana-Pärnu sild)

Praeguse silla kohalt viis üle Sauga jõe vana ujuvsild, mis ehitati sinna pärast Nahksilla valmimist. Igal juhul 1860. aastate keskpaigast pärit litograafial, millel on kujutatud vaade Pärnule Ülejõelt, on Sauga ujuvsild joonistatud. Aga seal võis jõesuudme kitsust arvestades ujuvsild olla ehitatud juba palju varem. 1795. aastast pärit joonistusel võib samuti Sauga jõe suudmes mingit ujuvvahendit aimata, kus inimesed ja hobusedki peale joonistatud. Ligi sada aastat vanadel fotodel näib Sauga ujuvsild, mis sai oma nime kohaliku Siimu kõrtsi järgi, päevinäinuna. Silda on kutsutud ja kutsutakse praegugi Vana-Pärnu sillaks.
Sauga jõe suudmesse uue silla ehitus tõusis päevakorda koos Pärnu Suursilla ehitamise kavaga. 1934. aastal võeti Siimu silla ehitus Eesti sildade ehituskavva, tööd alustati 1935. aasta oktoobris.

1936. aasta kevadel kirjutas E. Jaanson Vana-Pärnust järgmist: “Võib-olla oleks kord Vana-Pärnul olnud põhjust olla uhke endale uue ehitusel oleva silla pärast, kuid nagu saatuse kiuste saab Uus-Pärnu jällegi suurema ja kallima ning nii jällegi ei näe vanapärnakat ega tema silda nagu keegi.”
Tegelikkuses läks asi paremini, sest kahte asja ei saanud uuelt Siimu sillalt võtta miski: see sai valmis Suursillast varem, jaanuaris 1937, ja tegu oli Eesti esimese kaarsillaga. Ka selle silla ehitas Taani firma nagu Suursillagi.
Kuigi sild võeti piirangutega kasutusele varem, avati see ametlikult 6. augustil 1937. Silla avas Oskar Kask, Eesti sotsiaalministriks tõusnud Pärnu endine linnapea.
Siimu sild läks maksma 137 000 krooni.
Nagu öeldud, jagas Siimu kaarsild Suursillaga sama saatust ja õhiti 1944. aasta septembris. Seejärel ehitati Sauga jõele umbes Emajõe tänava joonele taas ujuvsild, mis oli käigus 1958. aastani, kui valmis nõukogudeaegne Siimu sild. Mõne arvates on see nägusaim sild tänapäevases Pärnus.
Kann, T. (2007). Pärnu suured sillad 1803-2007. Pärnu Postimees, 17. märts.