Avaleht » Filmiliigid

Teine Eesti T.T. Pirital (1934)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 9, 2/2

Filmikroonikad Kestus: 00:58

Huviinfo

Eesti Suursõit ehk TT

17. septembril 1933. aastal korraldas Eesti Autoklubi mootorrattasektsioon esimese ringrajasõiduvõistluse, mis kandis nime Eesti Suursõit ehk TT.
1959. aastal pandi alus Kalevi Suursõitudele ja see võistlus on aastakümnete jooksul olnud Eestis üheks tähtsaimaks motospordisündmuseks.

Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada

Eesti kuulsusrikkaim ringrada, kus on võistlusi peetub juba aastast 1933. Esimesed sõidud peeti 8,6 km pikal idapoolsel rajal, mis ulatus Kloostrimetsa teest kuni Narva maanteeni. Ainult 2/3 oli asfaltteed, ülejäänud kruus ja liiv(!). Rada oli väga kitsas, keskmiselt 7-8 meetrit. Teise maailmasõja ajal seal sõite ei peetud, rada taasavati 1959. aastal, kui peeti esimene Kalevi Suursõit.
Täpsem info:
Motomaailm, Eesti ringradade ajalugu, http://www.motomaailm.ee/auto/eesti-ringradade-ajalugu/ (3.03.2012).

Teine suursõit toimus 16.09.1934.  Selle võitis 350 ccm klassis Oskar Veldeman (nr 8, Husqvarna, tunnikiirus 93,04 km) 20 ringi ajaga 1.27.12, külgkorviga mootorratastel A. Vilbert (1200 ccm Harley Davidson).
O. Veldeman võitis Eesti suursõidu (1934). Päevaleht, 17. sept, lk 3-4.

Isikuid

Oskar Veldeman, pseudonüüm Ove (1912 Viljandi–1942 Gorki obl, Vene NFSV), motosportlane, suusahüppaja ja spordiajakirjanik.
5-kordne Eesti meister suusahüpetes (1933, 1936–1938 ja 1940). Motosportlasena oli 1934 ja 1935 hipodroomisõidus Eesti meister ning 1934 ja 1938 Pirita ringrajal Tallinna suursõidu võitja. Püstitas 1 km sõidus Eesti rekordi – 180 km/h. Pälvis mootorratturina 1934, 1935 ja 1938 Riigivanema auhinna. Osales 1936 Berliini OM-ile suundunud mootorratturite tähesõidus. Kuulus 15 korda Eesti koondisese. Oli Eesti Mootorispordi Klubi asutajaliige (1932) ja ÜENÜTO Suusaklubi aseesimees, tegutses Kaitseliidu Harju maleva purilennurühmas (pälvis Kolme Tiiva märgi). Töötas Uudislehe ja Rahvalehe toimetuses karikaturistina, 1939–40 Kadrioru Noortepargi instruktorina. Kuulus Tallinna Spordipressi Klubisse. Arreteeriti 1940 pärast rahvuslikult meelestatud esinemist Kadrioru staadionil. Hukkus Gorki oblastis Suhhobezvodnoje vangilaagris.
Eesti spordi bibliograafiline leksikon,. www.spordiinfo.ee (21.08.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm