Mahtra sõja 100. aastapäevale pühendatud film.
Vaade Rapla rajooni Mahtra kolhoosi keskusele. Majandil on kibekiired päevad – heinaaeg. Kogu rahvas on väljas, vankrid naistega sõidavad heinamaale. Karjapoiss mängib pajupillil viisijuppi, tüdrukud punuvad heinamaal võilillepärgi. Mahtra mõisa varemete juurde on kogunenud ekskursioon. Ekraanil kohalik kooliõpetaja Eduard Aus, kes võib Mahtra sõja sündmustest palju jutustada. Mälestusmärk Mahtra sõjale. Diktoritekst kirjeldab Mahtra sõjale eelnenud olukorda ja talurahvarahutusi 1858. aastal. Kaadrid talupoegade raskest orjaelust (ilmselt pärit hilisemast ajast või lavastatud). Järgnevad kaadrid on lavastatud või kokku monteeritud varasematest filmi- või kroonikakaadritest. Rehepeks: vili voolas mõisa salve, talupojad sõid aganaleiba. Talupoegade eluolu kirjeldavad kaadrid (lavastatud). Kaadrid mõisa interjöörist. Kirik ja oreliviled. Kirik toetas talupoegade orjastamist. Kaadrid Juuru kirikust. Venemaa keiser Aleksander II kirjutab alla talurahvaseadusele (1856). Kuid uus seadus ei sobi Eesti talupoegadele. Mahtra vallas arutati seda Hans Tertsiuse talus. Kirjeldatakse Mahtra sõja sündmuste käiku lavastuslike stseenide toel: mõisahoonete põletamine, talupoegade ennastunustav võitlus mõisnike vastu jm. Lavastuslikud kaadrid Toompea lossi kindluse vangihoonetest, kuhu talupojad olla paigutatud. Kirjeldatakse talupoegade karistamist, Siberisse saatmist. Kaadrid Omski oblastis asuvast Viru külast, kuhu eestlased elama jäid. Seal elavad kunagiste Mahtra sõdalaste järglased. Mahtras toimuvad ülestõusu 100. aastapäevale pühendatud sündmused. Kõneleb EKP Rapla rajoonikomitee sekretär Arnold Mets, esineb naiskoor, kaadrid rahvapeost (sünkroon).
Vaata lisainfot selle filmi kohta