Tähemõrsja (1984)

Fakte filmi valmimisest

Kirjandusliku stsenaariumi "Tähe mõrsja" I variant: 02.1983
Valmis "Tähemõrsja" režiistsenaarium: 11.1983
Filmi ettevalmistusperiood: 21.11.1983 - 21.01.1984
Võtteperiood: 22.01. - 24.03.1984
Montaaž: 25.03. - 04.05.1984
Filmi üleandmine: 4. mai 1984
Filmi maksumus: 42 600 rubla
Venekeelse dublaaži valmimine: 28.05. - 15.06.1984
Allikas: ERA.R-1707.1.2317 Nukufilmi "Tähemõrsja" eelarve, kalkulatsioon.

Kirjandusliku stsenaariumi "Tähe mõrsja" sissejuhatus:

Tõnn Sarv: Filmi aluseks on regivärsiline eesti rahvalaul "Tähe mõrsja". Laulust on eri aegadel erinevatelt laulikutelt kirja pandud üle 300 teisendi. Filmi helilise osa moodustab see laul, visuaalselt on filmi aluseks peamiselt etnograafiline tekstiilmaterjal ning ornamentika. /--/
Allikas: ERA.R-1707.1.2316 Nukufilmi "Tähemõrsja" stsenaarium, otsused, aktid.

Filmi arutelu Tallinnfilmi kunstinõukogus

16.05.1984

S. Kiik: Ekraanil on tekkemuistend linnutee sündimisest. Filmi aluseks on regivärsiline rahvalaul ehedal kujul, nii nagu tänapäeva külalaulikud seda esitavad. Kunstnikutöö on huvitav, leidlikult on kasutatud neid võimalusi, mida multifilmi tegemiseks pakub tekstiil. Küllaltki keerulised kombineeritud võtted on teostatud heal tasemel. Palju sellest, mis autoritel oli kavas, ei õnnestunud. Nukufilmis kasutatav lamenukupink on ajast ja arust, see võimaldab ainult väga primitiivse lahendusega filmide loomist. Sellegipoolest on resultaat üldjoontes õnnestunud ja see on huvitav näide rahvaloomingu kasutamisest multiplikatsioonis.

P. Pärn: Üleliidulisel taustal on film muidugi huvitav, niisugust eksperimenti varem näinud ei ole. Vajakajäämisi on, kuid plussid jäävad peale. Laulu ja pildi vahekord pole alati selge.

P. Simm: Meeldis värvilahendus, etnograafilise materjali kasutamine. Üldmulje on hea, kuigi kohati mõjub monotoonselt.

T. Lokk: Üllatas, et tekstiili on võimalik selliselt kasutada. Logiseb puht dramaturgiline rida.

J. Sillart: Lahendus väga huvitav, kuid kuskil viimases kolmandikus tekib monotoonsus, film jääb seisma.

K. Kiisk: Film on kena, aga linnutee tekkimisest mina aru ei saanud. Puudub kindel printsiip laulu kasutamisel - kohati illustreerib sündmustikku, kohati läheb pildist lahku.

J. Müür: Hea, et niisugune eksperiment ette võeti, halb, et pole jätkunud jõudu asja lõpuni viia. Kahju ka sellest, et vana rahvalaul pole kaasaegsel tasemel filosoofiliselt mõtestatud. Natuke rohkem läbimõelduna oleks film maailma tasemel.

L. Laius: Kas see on oluline, et tekib linnutee? Lugu on lihtne, peaks olema kõigile mõistetav, millest film jutustab - taevasse minekust, ühinemisest kõiksusega. Enamat pole autorid taotlenud ja mind rahuldas see täiesti. Kas igal filmil peab olema mingi väga suur ja sügav filosoofia? Kas on vaja alati lähtuda just maailmatasemest? Mulle jättis film hea mulje, õnnitlen tegijaid.
Allikas: ERA.R-1707.1.2316 Nukufilmi "Tähemõrsja" stsenaarium, otsused, aktid.

Arvamusi filmist

Jaak Lõhmus: "Stsenaariumi aluseks saanud tekstipõimik jääb truuks traditsioonile, midagi uut ei ole omalt poolt juurde mõeldud, aga üleskirjutuste hulgast oleks võinud valida ka üpris erinevaid lugusid. /---/ Lauluga kõrvuti pilte vaadates tekib üsna pea küsimus, milleks neid pilte üldse vaja on. Eriti kui uskuda, et "mida paremini mõistetakse regilaulu, seda väiksemaks jääb soov seda kuidagi ümber teha või täiendada". /---/ Küllap on regilaulu niisama keeruline kinopildiga kokku viia nagu süvamuusikatki. Vähemasti nagu klaverisaateks laulule film ei kujune. /---/

Film lõpeb Taevapuu ehk Linnutee kujutisega ning sõnadega "kirjud linnud kirstu päälla". Viimane rida hindab hästi T. Sarve, K. Kivi ja K. Pere rahvalaulutõlgenduse tulemust. Meile on pakutud justkui kirstutäis vanavara - laulusõnu ja värvilisi rõivatükke. Ent kirst on kinni. Kaks võimalust: kas filmi ülesehitus - näiteks nelja põhiheli (flöödi, parmupilli, trummi ning inimhääle) ilmumise järjestus ja seos õle-, vere-, taevakarva ning muude värvide ja mustrite vaheldumisega ekraanil on liiga esoteeriline või hoopis juhuslik. Tundub viimast, kuna ka side konkreetsete kujunditega on hämar ja ilustav. Ühtset elamust ei teki. Tihti üpris õnnestunud filmipilt jääb paraku üksnes kirjuks linnumänguks rahvalaulu pinnal."
Lõhmus, J. (1985). Kirjud linnud kirstu päälla [nukufilmist "Tähemõrsja"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 33-34.

„Ettekande tegija Maija Augstkalne tuvastas mõne autori puhul, et debüütfilm on jäänud hilisematest töödest ületamatuks. Nõnda näiteks Kalju Kivi loomingus, kelle esimene film „Paberileht“ on režissööri töödest kõige mõjuvam, kõige mõttekam. Eesti multifilmi positiivsesse kontosse arvas ettekandja selle, et filme tehakse eri žanride piiri­mail, et žanripiire laiendatakse.
Ainus folklooril põhinev film programmis oli Kalju Kivi kol­mas film „Tähemõrsja“, milles M. Augstkalne ütles end, Tõnis Vindist ja tema teooriast mõjustatuna, nägevat võibolla rohkemgi (samu arhetüüpe, millest räägib Vint), kui filmis tegelikult on.“
Balbat, M. (1987). Multifilmitegijate uus põlvkond [läti filmiteadlase ja –kriitiku Maija Augstkalne analüüs]. Sirp ja Vasar, 3. apr, lk 7.

Sergei Assenin: „Järgmistes töödes jätkab režissöör Kalju Kivi talle omase võtte kasutamist, milles pearõhk on filmis kasutatud esemete faktuuril. Nii figureerivad filmis „Sõlm“ tegelased, kelle pidevalt transformeeruvad kontuurid luuakse värvilistest lõngadest. Veelgi leidlikumalt on sellist võtet kasutatud filmis „Tähemõrsja“.“
Assenin, S. (1986). Noorte otsingud [ka režissöör Kalju Kivi]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 104.

Chris J. Robinson: "Tähemõrsja" (1984) ja "Klaasikillumäng" (1985) on tõenäoliselt Kivi tugevaimad tööd. "Tähemõrsja" põhineb eesti rahvalaulul ja räägib tüdrukust, keda püüavad ära võluda nii Kuu kui ka Päike. Viimaks ei vali ta kumbagi - nagu pealkirigi ütleb. Filmi kõige intrigeerivamad aspektid on jutustamislaad - kogu tekst esitatakse lauldes - ning köitest ja kangast loodud hämmastavad dekoratsioonid ja taustad.
"Nõukogude ajal näitas sellise sügavalt rahvusliku vormi ja teema kasutamine, et kuulud kindla rahva ja kultuuriga ühte," ütleb Kivi. "Samuti oli see omalaadne protest valitseva propaganda ja massikultuuri vastu. Ma arvan, et see teema suudab mind tänaseni köita."
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 171.