Vaarao sõjavägi (1974)

Lehtede kolletamise aegu askeldavad Kihnu mehed ümber tulevase paadi karkassi - hööveldavad, passivad laudu paadi tugedeks, tahuvad kaari. Tööd tehes pajatavad seiku hüljestest ja rahvalegendidest, kus hülged pole loomad, vaid inimesed. Ahjukuma paistel teevad vanad kütid talvetöid - valmib kompass, harpuun viilitakse teravaks, naine õmbleb meestele valgeid hülgemütse, ja vesteldakse hüljestega seotud rahvapärimusi.
Hommikukumas lähevad mehed hülgepüügile. Nendega on kaasas paar noort poissi, kellele see on esmakordne jahiretk. Paadid keeratakse rannas õigeks ning algab tee mere poole, paljal maal paati seljas sikutades ja merejääl järgi lohistades. Jäävallide otsas uuritakse laiuvat merelahe jääd – kas kusagil võiks hüljes silmapiiril paista. Kompass abiks, alustab paat meeste ja koeraga jääpangalt sõitu avamerele.
Jääkuhilate taga algab küttidel pinev aeg, hülged pistavad pead veest välja. Retk on edukas. Jääpankade vahelt tulevad kütid, vedades saaki enda järel. Õhtuks kogunetakse rannas lõkke ümber laagrisse. Hülgeküttide jahikäikudest, rasketest oludest püügil ja küttide tervisest kuuleme läbi kalurinaiste jutu.
Kihnu etnograaf Theodor Saar räägib kaasaja hülgepüügist. Vana saarekalur muretseb liiga jõulise hülgepüügi pärast. Ka Ruhnu kütt Nikolai Loob toob esile vajaduse hüljeste hoidmise ja kaitse alla võtmise järele. Sellest kõnelevad vene teadlane Valeri Žeglov, Rootsi bioloog Staffan Söderberg ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi aseminister Feliks Nõmmsalu.
Noor hülgekütt, tuttmütsiga poiss leiab jääl emata jäänud nutva hülgepoja. Taadi nõul võtavad poisid hülgepoja paati. Külasse jõudes viivad poisid loomakese ühe maja ukse taha. Hülgepoja nutu peale tulevad uksele vaatama kaks vanemat naist, õed Tiiu ja Liisi Arget, kes leidu uudistavad ning tuppa sooja viivad. Naised asuvad usinalt ametisse, hoolealust söödetakse lutipudelist ja lusikaga, kussutatakse süles ja pestakse õues vannis.
Väiksest valgest karvakerast on sirgunud noor hüljes. Traktoriga tehakse merekaldale hülgepojale bassein, ümbritsetud laudade ja kalavõrkudega. Hülgepoeg viiakse basseini, toidetakse värske kalaga.
Ja saabub aeg noor hüljes lahti lasta. Poisid tassivad hülge paati, paat läheb merele. Üks vaarao sõdalane pääseb taas suurde merre.

Märksõnad: elulaad | folkloor | hoolimine | hoolitsev naine | hoolivus | hülged | hülgekütid | hülgekütt | hülgeküttimine | hülgepoeg | hüljes | jahikombed | jahikultuur | jahipidamise ajalugu | jää kuhjumine | jääpangad | jäätunud merelaht | jäätunud meri | külakogukond | küttimine | loodus- ja keskkonnakaitse | looduskaitse | looduslähedus | loodusteadlased | loodusvaated | paadi ehitamine | paadisõit | rahvakombed (Kihnu) | rahvalikud tavad ja kombed | talvine loodus | talvine meri | tavad | vana mees | vana naine | vana traditsioon | õed | Vaata kõiki »