Valguse ja varju piiril (1990)

XXI üldlaulupidu (1990)

Muutunud poliitilistes oludes laulupidu erines paljuski eelnevate aastakümnete pidudest. Ideoloogilisest sundrepertuaarist vabas kavas oli rohkesti isamaalisi ja vaimulikke teoseid, osa esitatud teostest olid veel mõni aeg tagasi kuulunud keelatud teoste nimekirja. Rongkäiku, lauluväljakut ja tegelasi kaunistasid rahvusvärvid – uhkelt lehvisid eesti rahvuslipud ning peo sümboolika oli sinimustvalge. Kuigi laulupidu peeti veel okupeeritud riigis, kippus see mulje laulupeol kaduma – isegi laulupeo meenemüntidel oli tammepärgade vahele kirjutatud “25…”, “50…” või “100 laulupeo krooni”, mitte “rubla”.

Esimest korda saabus Tallinnasse nii arvukalt väliseesti koore ja dirigente. “Koos laulame uut laulu. Sharing a new song”, võis lugeda ühelt rongkäigus kantavalt plagult. Peo kolm aujuhti olid kodueestlastest Gustav Ernesaks ja Richard Ritsing ning väliseestlasest Roman Toi. Väliseesti dirigentidest oli koha ka Taavo Virkhaus.

Täpsemalt: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xxi-uldlaulupidu/

XIV üldtantsupidu (1990)

Kuigi Eesti vabariik ei olnud veel taastatud, oli 1990. aastal peetud pidu paljuski erinev eelnevatel kümnenditel peetud pidudest. Laulu- ja tantsupeo repertuaari valikut ei piiranud enam nõukogude ideoloogia, peo sümboolika oli rõhutatult sini-must-valge. Lauljate käes olid küll laulikud, millel kiri “ENSV 1990. aasta üldlaulupidu”, kuid laulupeo toimumise ajaks võeti taas kasutusele üldlaulupidude nummerdus – toimus XXI üldlaulupidu. Tantsupidude ajalugu hakati senise 1947. aastal peetud rahvakunstiõhtu asemel lugema 1934. aasta I Eesti Mängudest – seega sai üldtantsupeo järjenumbriks XIV.

Ühine laulu- ja tantsupeotuli süüdati 24. juunil Tartu Raekoja platsil, kus see sai tugevust kõigi maakondade tuledest, mis olid Tartusse selleks tarbeks kokku toodud. Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel jõudis tuli 28. juuni õhtuks Tallinna raekotta, et järgmisel päeval veelg eredamalt loitma lüüa. Alates 1990. aastast sai traditsiooniks süüdata üldlaulupidude tuli Tartus. /---/

Tantsupeol osales 8874 tantsijat. Esimest korda osalesid peol väliseesti rühmad Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt ja Rootsist ning üks paar kaugest Austraaliast. Tantsupidu oli pealtvaatajate hulgas populaarne – etendusi ja peaproove vaatas kokku 90 000 inimest.

Täpsemalt: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xiv-uldtantsupidu/