Filmi aluseks on võetud tegelikkuses aset leidnud sündmused
Ülev Aaloe meenutab:
“See oli 1959, järelikult olin ma viieteistaastane. Kuna osalesin juba ka telelavastustes, siis filmitegijad võisid kindlad olla, et oskan filmis oma teksti ikka ära öelda. Mul oli ju vaid kaks sutsukest teha. Mängisin ühe spiooni, keda kehastas Jüri Järvet, vennapoega. Võttepäevi oli kokku kaks — vanas paviljonis Voorimehe tänavas ja välisvõttel Väänas.”
Ülev Aaloe mäletab, et need mõned laused, mis ta filmis ütles, pidid pahale spioonile meelde tuletama, et läänes pole kõik sugugi ilus ja hea.
“Järveti tegelaskuju vaatas kalavõrke ja arvas, et need on niikuinii välismaalt toodud. Mille peale mina ütlesin, et isa tõi linnast. See oli paras hoop vaenlasele. Sestpeale hakkaski ta ümber kasvama.”
Ülev Aaloe teab, et paviljonivõttest jäi filmi väga väike jupp, aga seda sai tehtud öö läbi, hommikuni välja.
“Filmi tegemine oli väga meeldiv, aga hiljem seda vaadates läks meel kurvaks. Eks ta üks sitt film oli,” tunnistab Aaloe.
“Aga selle töö eest maksti mulle korralikult. Kulutasin selle raha märkide peale, mida tol ajal kogusin. Ning ostsin ka raamatuid sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt”.”
Lõhmus, J. (2010). Spioonifilmi “Kutsumata külalised” tegemisel tõmbas niite KGB. Maaleht, 20. nov.
Vaata lisainfot selle filmi kohta