Munade duell (1936)

Munaveeretamise mängu tuntakse peamiselt Setumaal.

Lihavõtted, ülestõusmispühad, munadepühad on vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühi, mis tähistavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatusnädalat. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu (325. aastal) otsusel algavad 1. täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva (22. märts - 26.aprill). Lihavõtted lõpetavad lihasöömiskeeluga paastuaja, sellest ka nende nimetus.
Lihavõttetavad on kristlike ja pärimuslike kommete põiming. Kombestikule on iseloomulik rõõmsameelsus, mis põhineb Jeesuse ülestõusmise õpetusel ja looduse kevadisel ärkamisel. Muna (algselt tõenäoliselt viljakuse sümboli) seosel lihavõttekombestikuga pole kristlikku tausta, munade koksimine ja nende tarvitamine pühadetoiduks oli Eestis tuntud juba enne 19. sajandit.   
Eestlaste lihavõttekombestiku juurde on kuulunud külanoorte kiigelkäimine (Lõuna- ja Lääne-Eestis), lauahüppamine (Põhja-Eestis), munade värvimine ja munade koksimine. Munaveeretamise mängu tuntakse peamiselt Setumaal.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 289. 

Ilmalikest lihavõttekommetest täpsemalt: Hiiemäe, M. (1981). Eesti rahvakalender, 2. kd. Tallinn.