Avaleht » Filmiliigid

Ebaõnnestunud Tartu laulupidu (1935)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 50, 2/8

Väikese erinevusega variant "Tartumaa III laulupidu", Eesti Kultuurfilmi ringvaade, 1/2 (1935)

Filmikroonikad Kestus: 00:56

Huviinfo

Tartumaa III laulupidu

Tartumaa III laulupidu avati 30.06.1935 Tartus.Suure kestva vihma tõttu pidu lõpetati. Laulupidu oli kestnud ligi kella kuueni.
Lauljate ja piduliste võitlus vihmaga (1935). Postimees, 1. juuli, lk 3.

1. juulil toimus Tartumaa laulupeo peatoimkonna koosolek, kus otsustati, et Tartumaa III laulupidu, mis 30. juunil vihma tõttu pooleli jäi, peetakse uuesti 1. septembril Tartu näituse ajal.
Tartu laulupidu peetakse näituse pühapäeval (1935). Postimees, 2. juuli, lk 1.

Tartu kolmas laulupidu algas 30. juunil Tammelinnas ja lõppes 1. septembril õhtul sealsamas. Seega kestis ta täpselt 2 kuud ja 2 päeva.
Tammelinna laulupidu (1935). Postimees, 2. sept, lk 3.

Laulupeost võttis osa 6819 maksulist kuulajat. Neile müüdud pileteist saadi tulu 2754 kr. ja 25 senti. Suvel vihma tõttu ebaõnnestunud laulupeost saadi 4000 kr. puudujääki. Lõplik puudujääk on 1700-2000 kr. ümber.
Tartumaa laulupeol oli 7 000 kuulajat (1935). Postimees, 2. sept, lk 3.

Isikuid

Juhan Simm (12. august 1885 Kivilõppe, Vana-Suislepa vald – 20. detsember 1959 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent
Juhan Simm, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Simm (14.10.2011).

Kaarel Eenpalu (a-ni 1935 Karl-August Einbund)(1888-1942), riigitegelane ja jurist
Kaarel Eenpalu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu (14.10.2011).

Nikolai Kann ( 1873-1948) haridustegelane ja poliitik
Nikolai Kann, http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kann (14.10.2011).

Aleksander Tõnisson (1875-1941) sõjaväelane, kindralmajor, riigitegelane, 1934-39 Tartu linnapea, 1939-40 Tallinna ülemlinnapea
Aleksander Tõnisson, http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_T%C3%B5nisson (14.10.2011).

August Traksmaa, (enne eestistamist 1935 Traksmann; 27. august 1893 Põlula mõis, Rägavere vald, Virumaa – 16. juuli 1942 Sevurallag, Gorelniki vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane. Ta oli Eesti Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete Eesti Vabadussõda käsitlevate teoste kaasautor. August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri, pidas Johan Laidoner oma võimalikuks järeltulijaks sõjaväe ülemjuhataja kohal.
August Traksmaa, http://et.wikipedia.org/wiki/August_Traksmaa (14.10.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm