Põrandal mängivad lapsed, ema triigib pesu, töölt saabub koju isa. See on teadlaste Enn ja Külliki Realo pere, kus on kasvamas viis tütart. Filmis on jälgitud pere igapäevatoimetusi ja elu kodus Tartu tavalise viiekordse maja korteris. Selles suures peres ollakse väga üksteist hoidvad ja hoolivad, hoolimata kitsukesest elamisest või igapäevastest olmemuredest.
Tartu linna sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Eduard Andreson räägib Emajõe kaldapealsel 100 000. tartlase skulptuurigrupi läheduses linna toetusest lasterikastele peredele, eeskätt abist kauplustes toidu ostmisega. Koduse kohvilaua ümber imestab Külliki selliste toetuste üle, millest nad abikaasaga kuulnudki pole.
Füüsikateadlane Enn Realo on töökaaslastega Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi laboratooriumis töötamas uute projektide kallal. Ka abikaasa Külliki töötab Füüsikainstituudi laboratooriumis, tema eriala ja teadussuund aga kuuluvad keemia valdkonda.
Suve veedetakse maakodus, nüüd on aega lastega õues mängida ning mere ääres käia. Ema Küllikil tegemist jätkub, küll jõe ääres pesu loputamas või külavaheteel piima toomas, aga talle on abilisteks tütred. Kui väiksemad mängivad majatrepil, seab ema koos vanema tütrega köögis perele söögilauda. Köögis vestlevad vanemad reporter Juhan Aarega pere toimetulekust, suuremate laste osalusest ja panusest. Maal olles puutuvad tüdrukud kokku ka ehtsa maaeluga koos põrsaste, lehmade ja lüpsisooja piimaga. Vanaema räägib soojusega lapselastest ja nende hoidmisest olgu haiguste või vanemate tööreiside pärast. Ja kuulabki pere huviga isa viimase reisi muljeid enne magamaminekut. Uus päev viib pere taas kooli, lasteaeda ning teadustööle füüsikainstituudis.
Vaata lisainfot selle filmi kohta