Soome jooksumeister Nurmi Tallinnas (1926)

Filmilindil on jäädvustatud 3000 meetri jooks, mille võitis Paavo Nurmi ajaga 8.38,6, teiseks tuli Eesti rekordiga 9.18,7 Tapalt pärit spordiselts "Kalevi" jooksja Laurson, osalesid ka Gern (spordiselts "Sport"), Willemson (Villemson) (spordiselts "Kalev") ja teised, kokku 11 jooksjat.
Paavo Nurmi Tallinnas. Uued rekordid Laursonilt ja Rähnalt (1926). Vaba Maa, 1. aug, lk 8, foto.

Paavo Nurmi (13.06.1897 Turu - 02.10.1973 Helsingi) oli Soome kergejõustiklane, kes domineeris pikamaajooksu distantsidel alates 1920. aastast. Tema kõige edukamad olümpiamängud olid 1924. aastal, kui ta võitis 5 kuldmedalit. Paavo Nurmi on üheksakordne olümpiavõitja ja võitnud kokku 12 olümpiamedalit. Soome rahvuskangelane süütas ka 1952. aasta olümpiamängudel Helsingis olümpiatule.
Paavo Nurmi, http://et.wikipedia.org/wiki/Paavo_Nurmi (30.08.2011).

Paavo Nurmi – „Lendav Turulane”. Tõenäoliselt ei ole maailmas teist sellist sportlast, keda sellisel määral oleks austatud. Pärast 1924. aasta Pariisi olümpiamänge, kus „Lendav Turulane võitis viis kuldmedalit, tellis riik skulptor Wäinö Aaltoselt Paavo Nurmi mälestussamba/.../ Paavo Nurmi ja rootslase Edvin Wide pingelised duellid innustasid Rootsi skulptorit Carl Eldhi looma 1937. aastal tuntud pronksjooksjat („Löpare”), mis asub Stockholmi olümpiastaadioni peasissekäigu ees/.../.

Paavo Nurmi oli esimene soome sportlane, kellest kirjutati biograafiline raamat. Esimene postmark Paavo Nurmist ilmus 16. aprillil 1945 (4 milj. eksemplari) ja –in memoriam - mark 11.12.1973 (4 milj. eksemplari).

Kõrgeim spordialane aumärk, Soome spordi suur teenetemärk, anti vanameistrile 1947. aastal – esmakordselt selle aumärgiga autasustamisel. Paavo Nurmi mälestuseks on Soomes vermitud viis erinevat mälestusmedalit.

1978. aastal esilinastus Peter von Baghi ja Markku Koski film „Paavo Nurmi – mies ja aika”. 2000. aasta augustis tõi Helsingi linnateater olümpiavõitjast lavale koguni spordiooperi „Paavo Suur. Suur jooks. Suur unelm”. Muusika Tuomas Kantelinen.

Nurmi auks on nimetatud kaks tänavat Helsingis ja üks Turus. Paavo Nurmi nime kannavad ka mõned välismaised spordiseltsid ja jooksuvõistlused. Alates 1956. aastast on Turus läbiviidavad Paavo Nurmen Kisat olnud Soomes üheks aasta tähtsamaks kergejõustikuvõistluseks. Astronoom Yrjö Väisälä poolt 1939. aastal avastatud asteroid sai 1980. aastal nimeks Paavo Nurmi. 20. saj. Lõpul valiti Paavo Nurmi Soome rahva poolt kõikide aegade suurimaks sportlaseks.

Kuningas, T. (2002). Spordilegendid. Tallinn: Sild, lk 63-66.