IX üldlaulupidu (1928)

Üldlaulupidude traditsioon Eestis

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas.
Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII – XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.
1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.
Üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/Üldlaulupidu  (12.09.2011).

IX üldlaulupidu

IX üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1928. aastal Tallinnas. Esmakordselt toimus pidu Tallinna lauluväljakul, kuhu rajati vahetult enne pidu puust laululava.

Kooride üldjuhid olid Juhan Aavik, Leenart Neumann ja Anton Kasemets ning puhkpilliorkestreid juhatas Raimund Kull.

Peol osales 436 laulukoori-orkestrit 15 049 tegelasega. Eestlaste koore oli tulnud ka Lätist, Soomest ja Ühendriikidest. Lisaks kohalikele kooridele esinesid peo kolmandal päeval veel Soome Kooriliidu ühendkoor, Läti üliõpilassegakoor ja Norra üliõpilasnaiskoor. Kuulajaid oli laulupeol hinnanguliselt 150 000.
Laulupeo avakõne ja lõppsõna pidas riigivanem Jaan Tõnisson.
Täpsemalt:
IX üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/IX_%C3%BCldlaulupidu (8.03.2012).

Lauluväljak sündis häda sunnil

Vähe puudus, et üheksas üldlaulupidu oleks eestlastel üldse pidamata jäänud. Lihtsalt kohta ei olnud. Kuidas 80 aastat tagasi kiiruga siiski ühislaulmiseks sobiv paik leiti, millest nüüdseks üks rahvussümboleid on saanud, kirjutab koorijuht ja muusikategelane Enn Oja.

Eesti Vabariigi sünnist möödus 1928. aastal kümme aastat ja Tallinnas käisid täie hooga ettevalmistused IX üldlaulupeoks.

Juba oli selle korraldaja Eesti Lauljate Liit (ELL) alustanud suurürituseks vajalikke toimetusi: koostanud peokava, andnud välja repertuaarikogumikud, registreerinud kollektiivid ja korraldanud kooridele eelproovid. Kuid enne pidustusi selgus äkki, et Tallinnas polegi peokontsertide kohta.

Eelmine, 1923. aasta laulupidu peeti teatavasti Kadriorus Rohelise aasa, tollase varustusvalitsuse juurviljaaia ja kitsarööpalise raudteega piiratud alal.

Laululava projekteeris arhitekt Karl Friedrich Burman (1882–1965), kes oli juba eelmise peo ehitise autor. Ka ehitaja kujunes samaks – Hans Sinissoffi firma. Ajalehes «Vaba Maa» (13. mai 1928) kirjutati: «Laululava moodustab 500-ruutsüllalise astmete pinnaga poolkaare. Astmed toetuvad kivipostidele, nii et kogu ehitus püsib mitukümmend aastat. Lava toed – kivipostid – kinnitatakse raudtaladega. Lavale mahub korraga 15 000 lauljat.» Nagu märgiti ajalehes, töötas ehitusel ligi 150 vilunud töömeest.

Muidugi vajas plats tasandamist, abihoonete ja sissepääsude ehitamist, 45 000 kuulajale istepinkide valmistamist, kogu ansambli kujundamist.

Kuid enim paneb imestama see, et üldjoontes kuue nädalaga tuldi kõigega toime ja 30. juunil 1928 võis Eesti Lauljate Liit öelda: «Olge tervitatud, lauljad ja mängijad, olge tervitatud, pidulised!»
Lauluväljak sündis häda sunnil (2008). Postimees, 21. juuni.

Isikuid

Juhan Aavik (29. jaanuar 1884 – 26. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja ja dirigent.
Juhan Aavik, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Aavik (8.03.2012).

Raimund Kull (3. oktoober 1882 – 10. oktoober 1942) oli eesti dirigent ja helilooja.
Raimund Kull, http://et.wikipedia.org/wiki/Raimund_Kull (8.03.2012).

Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule.
Miina Härma, http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma (8.03.2012).

Enn Võrk (14. märts 1905 Volkovõsk, Grodno kub. – 20. september 1962 Tallinn) oli eesti organist, helilooja ja koorijuht.
Enn Võrk, http://et.wikipedia.org/wiki/Enn_V%C3%B5rk (8.03.2012).

Georg Reeder (1876-1966) dirigent.
Eesti rahvusbibliograafia, http://erb.nlib.ee/?kid=21203246 (8.03.2012).

Hans Kann (31. märts 1849–6. oktoober 1932) oli eesti koorijuht ja laulja, rahvusliku liikumise tegelane.
Kann sündis Kanepi kihelkonnas Kaagveres. Oli samas koolmeister ning aktiivne seltsiliikumise tegelane: oli Kanepi pasunakoori asutaja ning lauluseltsi asutajaid, laulis kuulsas Kanepi kooris. Samuti kuulus ta Võru Eesti Põllumeeste Seltsi ning Eesti Kirjameeste Seltsi.
Hans Kann, http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kann (8.03.2012).