Eesti-Soome hõimupäevad Mahus (1937)

Mahu küla asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Varem etendas rannakaubanduses tähtsat osa Mahu sadam: siin vahetasid Virumaa talupojad vilja ja kartulite vastu Soome randlastelt kala ja muud kaupa. Elavast kaubavahetusest kõneleb isegi üks endise saare nimi - Kaupsaar, mis nüüd on mandriga liitunud. Ka nüüd neemedena esinevad Ulksaar ja Vanatsaar on varem olnud saared.

Kunda sõbrakaubanduse jälgedes

Sõbrakaubandus soomlaste ja virulaste vahel on toimunud üle seitsmesaja aasta, seda traditsiooni on uurinud Helmut Elstrok. Elstrok: “Kui ma 1970ndatel aastatel Mahu randa endale suvekodu rajasin, kuuldus veel värskeid mälestusi “valgepurjede hiilgeajast”, kaugetest laevakaptenitest. Ükski jutuajamine kohalikega ei jätnud puutumata silgulaatasid Mahu sadamas.”

Keskaegsed dokumendid annavad tunnistust, kuidas kaubavahetuse tekkimisel kujunesid kontaktid üksikisikute ja perekondade vahel, esimesed dokumentaalselt tõestatud andmed pärinevad 1300. aastatest, mil Viiburi lähikonna talupoegi teatakse olevat käinud nii Tallinnas kui ka Virumaa väikestes sadamates. Dokumendid kinnitavad soome talupoegade purjetamist Mahusse ja Toolsesse 1431. ja 1437. aastal. Need on kroonikute poolt kirja pandud andmed, kuid kaubavahetus ise algas kindlasti palju varem.

Soome väikesaartel tegeldi peamiselt kala- ja hülgepüügiga, liivase pinnasega kivine maapind ei sobinud põlluharimiseks. Virulane kasvatas vilja ja karja. Silgud (st soolaräimed) jõudsid sõprade abiga virulaste, vili (hiljem ka kartulid ja liha) aga saare-elanike toidulauale. Lisaks vahetati villa ja käsitöötoodangut ning kõike muud vajalikku.

1939. aastal lahkusid Tütarsaare viimased laevad Kundast ja Mahust. Teise maailmasõja puhkedes algas sõprussuhetes suur vaikus.
2000. aasta tähistas sõbrakaubanduse taassündi – Kundas ja Mahus toimus taas sõbralaat.

Pilt, E. (2008). Tundmatu Eesti: tolmuvaba Kunda. kes-kus.ee, http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1842 (5.07.2011).

Toonane ajakirjandus Mahu kaubavahetusest

Mahu sadamas kestavad juba mitmendat päeva suured sõpruspäevad, mis tänavu kujunenud haruldaselt osavõturohkeks. Eeloleval pühapäeval peetakse suur lõpupidu, millest võtavad osa ka meie põllupidajate naised ja lapsed, kellel tööpäevadel puudub võimalus peremeestega n.n. "silguranda" minekuks. Soomlasi on kõige enam kohal Suur-Tütarsaarelt, kust meie randa sõitis saaremeeste pühadele terve saareelanikkude laevastik koos perekondadega.
Soome saarlased pidutsevad Viru rannikul (1936). Postimees, 13. juuni, lk 2.

Rannal kees kogu päeva kiire äritsemine. Suurem osa saarlaste silgutagavaradest vahetati teisipäeval muu kraami vastu ära. /---/ nad põhimõtteliselt "saaremeeste pühal" oma kauba vastu raha ei võta. /---/ Samal ajal, kui mehed rannal kauplesid, olid meie põllupidajate naised-lapsed saarenaistel laevas külas. Seal keedeti kohvi ja aeti juttu, täpselt nii, nagu see on saaremeeste pühadel olnud põlvest põlve.
Mahu sõpruspäevad haripunktil (1935). Postimees, 2. okt, lk 4.

Ligemale nädala kestnud sõpruspäevade jooksul kogusid saarlased kokku endile kogu talve jaoks toidutagavara ja viisid siit kaasa võrkude parandamiseks nööri. Kõik siit kaasavõetud kaup saadi vahetuse teel soolatud silkude vastu, millist kaupa soomlastel oli kaasas võrdlemisi rohkesti.
Soome sõprade laevastik lahkus (1935). Postimees, 5. okt, lk 5.

Mahu silgulaat filmiti

Mahu silgulaada askeldusi filmimas käisid pühapäeval [3. okt. 1937] Eesti Kultuurfilmi operaator K. Märska ja sekretär Kuslap. Hobusemehi oli koos korraga 130 ümber ja filmi vändati 100 meetrit. Soomlased olid filmimisest väga huvitatud, aitasid filmimeestele kõigiti kaasa ja kostitasid neid tohukaladega.
Mahu silgulaat filmiti (1937). Uus Eesti, 05. okt, lk 6.