Läti Vabariigi aastapäeval asetab Läti delegatsioon pärja Vabadussõjas langenute mausoleumile (1937)

Kaitseväe kalmistu

Kaitseväe kalmistu (Tallinna garnisoni kalmistu) on Tallinna Juurdeveo tänava ja Siselinna kalmistu  vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjavälaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast.

Kalmistu algusajaks võib pidada 1887. aasta detsembrit, kui Tallinna linn eraldas tsaari sõjaväevõimudele Juhkentalis kalmistu tarbeks tasuta maad ning sinna hakati matma 23. jalaväediviisi surnuid. Tsaariaja intensiivseim matmine toimus Esimese maailmasõja ajal, 1915–1917, kui kalmistu algne osa sai täis.

1918. aastal hakkas Saksa okupatsioonivõim oma sõdureid matma uuele maatükile, nendegi hauad maeti 1970. aastail venelaste poolt üle. Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka Eesti Vabadussõjas langenuid, sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene valgekaartlast ning sõjavangi. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased.

1928.aastal rajati kalmistule arhitekt Edgar Kuusiku kavandi järgi Vabadussõjas langenute mausoleumi taoline mälestusehitis.

Kaitseväe kalmistu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kaitsev%C3%A4e_kalmistu (30.06.2011).