Juba 1930. aastal peeti Tallinnas vajalikuks, et linnasisene bussiliiklus oleks linnavalitsuse käes. Sellega sooviti likvideerida eraettevõtete konkurents linna trammiliinidega. Tolleaegse kava kohaselt nähti ette, et linnavalitsus võtab bussiliinid üle 1. mail 1932, kui lõppes seni kehtinud leping OÜ-ga Mootor linnasiseste liinide teenindamiseks. Ometi jõuti esimese linnavalitsuse bussiliini tegeliku käikulaskmiseni alles seitsme aasta pärast.
1. detsembril 1937. aastal avas teedeminister Nikolai Viitak pidulikult Tallinna linnavalitsuse esimese bussiliini Veneturg - Kopli. Liini teenindamiseks oli linn ostnud kolm uut bussi, iga bussi maksumus oli 22 602 krooni.
Algselt kavatseti ostetud alusraamidele lasta kered ehitada Eestis, kuid 1937. aasta kevadel, kui uued bussialused olid juba tellitud, selgus, et "siin ei leidu töökoda, kes neile kerede ehitamise enda peale võtaks". Ainukese sobivana nimetati OÜ Mootori töökoda, mis oli aga üle koormatud oma busside ehitamisega. Linna bussiliinide tulevasel operaatori Tallinna Linna Trammi töökodades puudusid vastavad seadmed ja spetsialistid. Aprillis sõitis trammiosakonna juhataja A. Pürge Soome, et leida seal töökoda, mis tellimuse täidaks. Firma Eesti AS C. Siegel kaudu ostetud Büssing-NAG alustele ehitas lõpuks moodsad sinist värvi, nikeldatud aknaraamidega ja pehmete istmetega kered Tampere firma OY Korpivaara & Halla. Järgmise partii uute busside jaoks leiti keretöökoda juba Eestist. Soomes ehitatud näidiste eeskujul hakkas linnavalitsuse bussidele keresid valmistama mehaanika- ja autotöökoda AS Ungern-Sternberg & Ko Viljandis. Soomes ehitatud bussidel oli - erinevalt hilisematest - ainult üks uks.
Eesti Antiikautode Galerii, www.eag.unicweb.ee/ewtlv.html (15.08.2011).
Vt ka:
Olander, A. (2008). Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tallinn: Tänapäev.
Vaata lisainfot selle filmi kohta