Nurgakivi panek tuletõrje hoonele Tallinnas 28.08.1937 (1937)

Tuletõrje korpuse esimesed päevad Tallinnas

Tuletõrje korpuse esimesed päevad Tallinnas toimusid kahel päeval. Esimesel päeval, 28. augustil oli päevakavas nurgakivi panek tuletõrje uuele hoonele Raua tänaval. Õhtul toimusid hipodroomil tuletõrje näitlikud manöövrid tegutsemisest sõjaohu korral.
Pühapäeval, 29. augustil toimus Vabadusväljakul tuletõrjujate suurparaad.
Tuletõrje õnnestunud manöövrid (1937). Uus Eesti, 30. aug, lk 6.
Tuletõrje on täitnud oma kohuseid (1937). Uus Eesti, 29. aug, lk 1.

Toonasest ajakirjandusest

Nurgakivi panek Tallinna tuletõrje uuele hoonele toimus Raua tänavas laupäeval 28. augustil kell 13. Pidulikule sündmusele saabus riigijuhtidega eesotsas hulk külalisi.
Avasõna nurgakivi panekul ütleb linnapea kindral Jaan Soots. Ta annab lühiülevaate suurematest tulekahjudest Tallinnas ja Tallinna tulekaitse iseloomust ja organisatsioonist läbi aegade. Vabatahtlik tuletõrje loodi Tallinnas 1862. aastal ja 1873. aastal ehitati praegune pritsimaja. Kutselisele tuletõrjele pandi alus 1919. aastal.
Täpsemalt: Tuletõrje on täitnud oma kohuseid (1937). "Uus Eesti", 29. aug, lk 1.

Tallinna tuletõrjemaja

Omaette võimas teema on H. Johansoni paefunktsionalism, mis kohaliku modernismi unikaalse näitena on andnud 20. sajandi Eesti arhitektuuri ühe tähtsaima hoone - Tallinna tuletõrjemaja (1938).
Kurg, A. (1997). Ehitatud paest.  Õhtuleht, 24. juuli.

Isikuid

Herbert Voldemar Johanson (10. september 1884 Haljala – 24. november 1964 Göteborg) oli eesti arhitekt.
Herbert Johanson on projekteerinud mitmeid ehitisi. Tuntuim neist on Riigikogu hoone Toompeal, mille ta kavandas koos Eugen Habermanniga.
Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 1936-39), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust.
Herbert Johanson, http://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Johanson (27.06.2011).

Jaan Soots (29. veebruar/12. märts 1880 Helme vald (Helme kihelkond) – 6. veebruar 1942 Solikamsk) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Korp! Sakala vilistlane. 1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 1932–1936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1934–1938 ja ülemlinnapea 1938–1939, Viljandi põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks.
Jaan Soots, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots (27.06.2011).