Tallinna koolide teatejooksud staadionil 21. mail 1936 (1936)

Tuhat jooksjat, 3000 pealtvaatajat

21. mail 1936 peeti Kadrioru staadionil Tallinna koolide 10. teatejooksuvõistlused, mis olid ühtlasi olümpianädala avavõistlusteks pealinnas.
Võistlused algasid õpilasvõistlejate avadefileega, millele järgnesid kõned ja puhkpilliorkestrilt pühendus "Sini-must-valge". Kõige huvitavamad olid gümnaasiumide, kesk- ja kutsekoolide pendelteatejooksud. Sündis ka 2 rekordit, 1. Tütarlastegümnaasiumi võistkonnalt ja 21. Algkooli poeglastelt.
Võistlustest anti raadio kaudu reportaaži, mida tegi olümpia-reporter Oskar Lõvi. Rahvast oli võistlusi jälgima tulnud rekordiliselt palju. Pealtvaatajate hulka võis hinnata enam kui kolmele tuhandele!
1000 jooksjat, 3000 pealtvaatajat (1936). Päevaleht, 22. mai, nr 138, lk 5.

Oskar Lõvi (1902 - 1942)

Oskar Lõvi sündis 1902. a Türil. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ja astus Tartu ülikooli õppima õigusteadust. Loobus aga sellest ja valis ajakirjaniku elukutse. Oma lühikese elu jooksul jõudis Oskar Lõvi töötada Eesti Spordilehe peatoimetajana, saadikuna rahvuskogus ning riigivolikogu liikmena. Samuti tegutses ta jalgpalli- ja kergejõustikukohtunikuna.
Lõvi oli ainuke eesti spordiajakirjanik, kes osales kolmel suveolümpial – Pariisis, Amsterdamis ja Berliinis ning aastatel l924 kuni 1936 toimunud taliolümpiatel. Tema kirjeldused ei piirdunud üksnes sporditulemuste esitamisega. Elavalt ja asjalikult esitatud olmekirjeldused andsid tollal ajalehe-ajakirja lugejaile hea ja tervikliku pildi. Berliini olümpiamängudest toimus Eestis ka esimene raadioereportaazh. Oskar Lõvi luges teksti Berliinis plaadile, mis lennukiga toimetati Eestisse ja esitati raadios. Palusalu kuldmedali võidust tegi ta ülevaate otsekohe pärast matši. Andis märkimisväärse panuse Eesti spordiajakirjanduse arengusse.
Nõukogude võim määras talle surmanuhtluse süüdistatuna Vabadussõjast osavõtus, Kaitseliitu kuulumises ja tegevuses Riigikogu liikmena. Otsus mis viidi täide 2. septembril 1942 Venemaal Sosva vangilaagris.
Riismandel, V. J. (2008). Oskar Lõvi elulugu ja saatus. Eesti Elu, 13. juuni, http://www.eesti.ca/?articleid=20125&op=article (28.06.2011).

17. detsembril 2007 loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde legendaarse spordiajakirjaniku Oskar Lõvi fond ning esitleti temast kirjutatud raamatut. Fondi eesmärgiks on toetada ja tunnustada Eesti väljapaistvaid spordiajakirjanikke ja toetada nende täiendõpet. Fondi loomislepingu allkirjastasid ERKF-i nõukogu esimees Eri Klas ning Oskar Lõvi tütar, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Maie Lõvi-Kalnin, kes esitles täna ka oma isast kirjutatud mahukat raamatut "Oskar Lõvi. Spordiajakirjanik".
Loodi Oskar Lõvi fond (2007). Eesti Päevaleht, 17. dets, http://www.epl.ee/artikkel/535656 (28.06.2011).