Hans Heidemanni põrmu ümbermatmine Tartus (1941)

Hans Heidemann - 9. november 1896 Taagepera vald, Viljandimaa – 29. august 1925 Tartu lähedal. Oli Eesti töölisliikumise tegelane ja poliitik, II Riigikogu liige.

Hans Heidemann osales 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamisel, kuid ta vahistati koos Villem Trommeliga riigipöördekatse eest 18. septembril 1924 Tartus konspiratiivkorteris Jakobi tänav 39 majas, mõisteti 10.-27. juuni 1925 "78 protsessil" süüdi "maksva demokraatliku riigikorra kukutamise katses" ja hukati Tartu Sõjaväeringkonnakohtu otsusel 29. augustil 1925 Tartust 8 km kaugusel Inglimäel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Heidemann (12.02.2020).

Ausambad detsembrimässu lampkastil

Vahepeal on arhiivid avanenud ja inimesed rääkida või kirjutada saanud, teame nüüd, et see mäss oli puhtalt Nõukogude Vene kavandatud, korraldatud ja makstud, et need 53 mässulist, kes üle piiri sokutati, olid Vene palgal, Vene väljaõppega, tõid kaasa Vene relvad (Ameerika püstolkuulipildujad).
Hain Rebas ütleb oma 1985. aastal ilmunud saksakeelses erialaartiklis (tõsi küll, natuke kahtlevalt, lootes edaspidi allikaid veel kontrollida), et Balti Mere Punalaevastiku eskaader sai ööl vastu 1. detsembrit käsu Kroonlinnast Tallinna poole teele asuda ja (seda juba kindlalt) et 29. novembril kuulutati Leningradi ja Pihkva ringkonnas välja nelja aastakäigu mobilisatsioon (ettekäändena kolme-nädalased õppused, mida aga ei toimunud, mehed lasti nädal hiljem koju).  Jaan Kross on vestluses Vello Saloga rääkinud vanade kalameeste mälestustest, mille järgi oli 1. detsembri hommiku-udus Aegna lähedalt merelt põhja pool suuri sõjalaevu nähtud.

1940. Tähtvere parki kamandatud «töölised ja teenistujad» kuulavad politruki kõnet. Selgub, et keegi Hans Heidemann, üks detsembrimässuga seotud töölisliikumise juhtidest, mässu kavandajaid ja organiseerijaid, kes mässu eel arreteeritud ning aasta hiljem Tähtvere metsas «kodanlike timukate» poolt maha lastud, saab parajasti parki ümber maetud. Tuhhavoi mängib «Internatsionaali», kirst lastakse hauda.
1942. Akadeemik ja professor Julius Mark, uue tiitliga «Leutnant-Professor» teeb Tartu Ülikooli Omakaitse poistele, kes pargis märki lasevad, korralduse haud lahti kaevata ja vaadata, kas kirstus on luukere või kivid ja liiv. On kivid ja liiv. Nädal hiljem. Poistel (eks ka allohvitseridel) on laskeharjutuste ja riviõppuste vahel vaja asjal käia, leitakse, et endisele valehauale võib laudadest putka peale lüüa küll. Putka saab väga korralik.
1945. Tähtvere ja Supilinna elanikud tassivad putka laiali.
1951. Ole Ehelaid, Starkopfi õpilasi juba 1942. aastast, teeb hiljuti Kroonlinnast sõjavangist koju pääsenud koolivennast, maalijast, kes häda sunnil on Tartu Kunstiinstituudi (Sakala majas asunud Pallase riismete) kojameheks hakanud, portreebüsti, see ristitakse Hans Heidemanniks (kuna ilma poliitilise sisuta poleks ju lootustki žürii ette pääseda) ning saadetakse Moskvasse näitusele. Heidemannist on säilinud vaid üks korralik foto, seegi tsaariaegne. Näotüüp on enam-vähem vastav.
1955. Kellelegi linna parteikomiteest tuleb meelde, et Tähtvere parki on maetud tähtis revolutsionäär (eks ole, ajalooline mälu on 1944. aastal katkenud). Ole Ehelaidi kuju, mis on Moskvas teatud tunnustuse pälvinud, sobib hiilgavalt... See valatakse pronksi ja pannakse parki üles, ikka arvatava haua lähedusse...
Indrek Hirv. Ausambad detsembrimässu lampkastil. Tartu Postimees, 04.12.2004.
https://www.postimees.ee/1448117/ausambad-detsembrimassu-lampkastil (12.02.2020).