Vabariigi Valitsus ja Riigikogu külastavad Esimest Eesti põlevkivitööstust (1938)

Põlevkivitööstus Eestis

Eesti Põlevkivi on pikima tegevusajaga riiklik põlevkiviettevõte maailmas. Asutati Eesti Kaubandus- ja tööstusministeeriumi otsusega 24. novembril 1918. Ettevõtte loomise initsiaator ja kauaaegne juht (aastail 1922-40) oli insener Märt Raud. Alates 1936. a-st kuni natsionaliseerimiseni 1940 osales ettevõttes ka erakapital. Kuni tootmisrajatiste hävimiseni 1944. a lahingutegevuses tootis ettevõte ka elektrit ja põlevkiviõli ning keemiasaadusi.

Riigiettevõtte Eesti Põlevkivi nimetused on olnud:
1918-36 Esimene Eesti Põlevkivitööstus
1936-40 AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus
1940-41 Eesti Põlevkivitööstus
1941-44 Baltische Ölgesellschaft in Estland
1944-91 Eesti Põlevkivi / Эстонсланец
1991- Eesti Põlevkivi AS
Eesti taasiseseisvumisel läks õlitööstus erakätesse. Riiklikeks jäid vaid kaevandamine ja elektri tootmine.
Täpsem info:
90 aastat Eesti riiklikku põlevkivitööstust (2008). Põlevkivi, http://polevkivi.blogspot.com/2008/11/90-aastat-eesti-riiklikku.html (10.08.2011)

Isikuid

Märt Raud (23. juuli (vana kalendri järgi 11. juuli) 1878 Paistu vald, Viljandimaa – 23. september 1952 Krasnojarski krai) oli eesti ehitusinsener ja põlevkivitööstur.

Aastatel 1918–1937 oli ta Riigi Põlevkivitööstuse juht, seejärel kuni 1940. aastani A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. Ta kuulus ka Riigi Majandusnõukogu koosseisu. Raua rajatud põlevkivitööstuse keskuseks kujunes Kohtla asula, praegune Kohtla-Järve, mille väljaehitamisel oli Raual suuri teeneid.

Ka esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal otsustati Raua teadmisi ära kasutada, mistõttu ta jäi natsionaliseeritud põlevkivitööstuse etteotsa, kuid 1941. aastal viidi ta madalamale kohale, temast sai vaneminsener ENSV Kergetööstuse Rahvakomisariaadi mäe- ja küttetööstuse peavalitsuses. Aastatel 1944–1948 oli ta ENSV Riigiplaani põlevkivikeemia osakonna juhataja.

1949. aastal Raud aga küüditati ning ta viibis asumisel Krasnojarski krais Shirinski rajoonis Balahtshini kullakaevanduse asulas. 1952. aastal ta arreteeriti ning mõisteti 10 aastaks vangi ja pärast seda veel 5 aastaks asumisele, kuid ta suri juba samal aastal.
Täpsem info:
Märt Raud, http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Raud_%28t%C3%B6%C3%B6stur%29 (10.08.2011).