Isemoodi muinasjutt (2008)

Ukraina-Eesti koostöös valminud režissöör Roman Širmani kaasaegne muinaslugu kahest vaenutsevast naaberriigist, mille printsess ja noor kuningas teineteisesse armuvad. Ja hoolimata kurjast võõrasemast, õelast võlurist ning tapahimulistest sõjarditest saab armastus vaenust võitu.

Hambuni relvastatud Sõjakas Kuningriik valmistub pidevalt sõjaks. Et Õnnetu Kuningriigi loss varjutab Kuu, tuleb nad hävitada enne, kuni nad pole relvastuma hakanud. Naaberriigi vallutamine avaks Sõjakale Kuningriigile otsetee Hiinasse, pärast seda rünnataks Antarktikat. Tuumariigi sõjardite keskaegse lossi all asub moodsaim digitaalne sõjakeskus, laserid, musketäride eriüksus, satelliidiside. Koolis õpetatakse lastele vihkamist ja hävitamist. Õnnetus Kuningriigis on aga palju ebaõnne - laed lasevad vett läbi ja ilm on kogu aeg halb. Põhiliselt harrastatakse muusikat ja kunsti. Õnnetu kuningriigi kuninganna soovib ebaõnnest vabaneda ja kutsub kohale lausuja (Oksana Malašenkova, dubl Marika Korolev). Tegelikult võib sõjardite teenistuses olev koloneli auastmesse ülendatud Esmeralda von Garmishpartenkirschen muuta end mitte ainult lausujaks, vaid ka lasersilmseks robotnahkhiireks, Tšetšeenia naisterroristiks või moekonsultandiks. Halva tegemise eesmärgil suudab ta tungida kõikjale. Lausuja teatab kuningannale, et ebaõnne põhjustajaks on Õnnetu Kuningriigi printsess (Olena Alimova, dubl Evelin Pang), kes armastab muinasjutte ja on 1648. aasta Miss Euroopa. Printsess on kuulnud kaugusest kostvaid ilusaid ballaade, mida laulab Sõjaka Kuningriigi melomaanist noor kuningas (Denis Rodnjanski, dubl Märt Avandi), ning on esitajasse armunud. Kui printsess kui ebaõnne ja halva saatuse tooja sunnitakse kodust lahkuma, kohtab ta metsas noort kuningat, kes samuti neiusse armub.

Ehkki sõjaminister (Georgi Delijev, dubl Erki Aule) ja ohvitser (Boris Barski, dubl Lembit Ulfsak) sunnivad kuningat osalema eriüksuse Mereküülikud eriülesande täitmisel, vihkab too sõdimist ja unistab vaid kohatud kaunist neiust, laulmisest kitarri saatel ja välismaiste biitansamblite kuulamisest. Sõjaminister tahab aga teda naida sõjaliselt hästivarustatud Frilandia riigi printsessi Brunhildega.

Esmeralda püüab takistada noorte armunute õnne. Ta ilmub looduses puhkava printsessi juurde Tšetšeenia naisterroristi rõivais ja vikatiga ning pakub näljasele neiule küpsetatud mandlilõhnalisi kartuleid, mida aga too vastu ei võta. Siis annab Esmeralda printsessile psühhotroopset jooki ning saadab ta oma saatusega kohtuma. Pannes neiu seljakoti lõhkekeha, saadab nõid ujuda mitteoskava neiu üle merevee. Samal ajal on merel Sõjaka Kuningriigi laev Piritania, millel olev sõjaminister näeb uppujat. Ta käsib eriteenistuse meestel minna hädasolijat päästma, aga eriväelased ei oska ujuda. Siis hüppab sõjaminister ise vette ning toob neiu välja, laeva pardal kuuleb ta tiksuvat pommi ning heidab selle viimasel silmapilgul vette. Olles niiviisi päästnud inimelu, hakkab see sõjaministrile meeldima. Temast saab eriolukordade minister. Kaks riiki kaotavad viisarežiimi ja ühinevad Schengeni kokkuleppega. Esmeralad degradeeritakse nooremseersandiks ja heidetakse 200 aastaks vangi. Noored abielluvad ning sõidavad limusiiniga pulmareisile. Õnnetu kuningriigi kuningas ja kuninganna teatavad oma teistest mesinädalatest.

Märksõnad: armastus | eriüksus | halb õnn | hambuni relvastatud | keskaegsed rüütlid | kodust lahkumine | kurja tegemine | laulmine kitarri saatel | lausuja | melomaanist kuningas | nõid | robotnahkhiir | saatus | saatusega kohtumine | satelliidiside | sõda vihkav kuningas | sõjakas kuningriik | sõjardid | tuumariik | unistav printsess | uppuja päästmine | vaenutsevad naaberriigid | valmistumine sõjaks | vihkamise kool | väljamõeldud aeg | õnnetu kuningriik | ümberkasvamine | Vaata kõiki »