Nõukogude Liidu juubelile pühendatud kunstinäitus (1972)

Kunstinõukogu arutelult 12. detsembril 1972

Tasa: Toimetus pakub palale 1. kategooriat.

Danilovitš: Millega te põhjendate?

Tasa: Pala on huvitavam kui näitus ise. Need teosed, mida kriitika ära märkis, on meil ka olemas.

Školnikov: Pole vastu 1. grupile, hästi võetud. Kuid need asjad pole valitud 50. aastapäevale vastava temaatikaga. Mina annaks 2. grupi.

Treial: Kui pala sai vastu võetud ja arutasime, selgus, et neid aastapäeva kajastavaid teoseid rohkem pole. Alguses jäi pala seetõttu vastu võtmata, et operaator täiendaks veel mõne teosega, aga selgus, et näituselt polegi midagi juurde võtta.

Remmelgas: Egas kriitikat maksa alati uskuda. Näitusel oli värvirikkaid asju, väga palju uudset. Sellest oleks võinud midagi nuputada. Ja jälle tekst. Räägitakse, et näitus kajastab nõukogude inimese elu ja tööd, ja siis tulevad mingisugused monstrumid. Näitus andis rohkemaks võimalusi.

Skulski: Ringvaatest tervikuna. Oleme palju rääkinud, kuid ikka peame rääkima tekstist.

Rekkor: Räägime sada korda saali ühte ja seda sama. See tekst on odav, poosiga. Ime, et kolmikute loole ei pandud, et 50. aastapäeva auks... Tuleb siiski arvestada, kas on kõiges vaja seda rõhutada.

Tasa: Toimetuselt nõutakse 50. aastapäeva.

Danilovitš: Nõutakse küll, aga selleks oletegi toimetaja, et leida õiged palad ja tekst õigesse kohta panna. Sellega ei vabanda.

Kõrver: Tundub, et ringvaadete saatemuusika on varasemast värskemaks läinud ja toetab päris tabavalt pilti. Ringvaate lõpus tuleb siiski ette, et muusika lõpeb kuidagi nii, et jääd ootama justkui järgnevat.

Palale anti 2. tasustamisgrupp.
Ringvaatele tervikuna, režissöör Ülo Tambek - 2. kategooria.
Allikas: ERA.R-1707.1.1232 Kunstinõukogu protokollid, lk 231-232.