II Üleriigiline vene laulupäev Petseris 1.-2.juulil 1939 toimus kaks kuud enne Teise maailmasõja puhkemist. Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega, kus suurriigid oma territoriaalsed huvid fikseerisid, kirjutati alla juba laulupeole järgneval kuul. Rahvusküsimus oli Eestis teravaks muutunud. Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri venekeelne tervituskõne vene laulupeol toodi kärpimata kujul ära pea kõigis Eesti ajalehtedes. Johan Laidoneri üldjoontes tasakaalukas kõnes ei puudunud ka näpuviibutus: "Kordan veel - elame perioodil, kus rahvustundega tihti liialdatakse, kus rahvustunne muutub šovinismiks. [- - -] meie neutraliteedi positsioon nõuab, et meie siis relvaga käes välja astuksime, kui keegi meie iseseisvust tahaks puudutada või meie maale tungida."
Õnnestunud vene laulupidu Petseris (1939). Päevaleht, 3. juuli.
* I Üleriigiline vene laulupäev toimus 27.06.1937 Narvas
Üritust kajastavates ajaleheartiklites on ära toodud suur hulk tähtsaid ja vähemtähtsaid kohal viibinud isikuid:
Ameerika suursaadik
Prantsuse täievoliline esindaja
Kreeka konsul
Vene tsaar Nikolai II nõbu Marina Petrovna Golitsina abikaasaga (Prantsusmaalt)
peapiiskop Pavel Narvski
ülempiiskop Nikolai
Välismaised ajakirjanikud Donald Dei ajalehe "Chicago Tribun" juurest ja Valter Duranti, ajalehe "New York Times" pikaaegne korrespondent NSVLiidus (viimane, koos abikaasaga olid riietunud vene rahvariidesse)
sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner koos abikaasa Mariaga
propagandaminister Ants Oidermaa
teedeminister Nikolai Viitak abikaasaga
peaministri abikaasa Linda Eenpalu
Petseri maavanem Mihail Tang
Petseri linnapea Nikolai Grünthal
2.diviisi ülem kindral Jaan Kruus
Võru-Petseri prefekt Roman Kard
Eestis asuvad rahvused võivad rahus koos elada (1939). Maa Hääl, 3. juuli.
Дни слета русских хоров в мощную демонстрацию русского единения и лояльности.(1939). Вести дня, 3. juuli.
Pikemat aega on arvatud, et Kalinka on vene rahvalaul, kuid tegelikult kirjutas selle laulu sõnad ja muusika 1860.a. Ivan Petrovitš Larionov, vene helilooja, kirjanik ja folklorist.
Калинка, http://ru.wikipedia.org/wiki/Калинка (16.11.2011).
Vaata lisainfot selle filmi kohta