Rahu tänav (1991)

Tallinnfilmi sünopsis

Ühel päeval okupeeritakse rahuliku väikelinna Rahu tänav: tunnimehed ilmuvad majade ette, ohvitser kolib kaasüüriliseks. Eesti möödanikku käsitlev kafkalik mudeldraama. Mõtisklus kurjale vastuhakkamisest või sellega kohanemisest.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 620.

Taasiseseivunud Eesti esimene mängufilm

"Rahu tänav" on Roman Baskini esimene täispikk mängufilm, valminud Toomas Kalli originaalstsenaariumi järgi.

Tallinnfilmi kunstinõukogu, mille esimees toona oli Peeter Simm, arutas 02.02.1989 “Rahu tänava” tootmist.
Ago Ruus: “Praegu on filmi täiesti võimatu teha. Kunstinõukogu laseb filmi käiku, kes pärast aitab teostada? Alates sellest aastast üleliiduline kinokomitee raha ei anna. Tuleb mõelda, kuidas isemajandamise juures filmi teha”.

Kuna tegemist oli ainulaadse ja aktuaalse ideega – inimpsühholoogia uurimisega okupatsiooni tingimustes - otsustati filmiga ikkagi alustada ning sõlmida Toomas Kalliga stsenaariumi leping. 
Riigiarhiiv R-1707, sü 3001, lk 13.

15.05.1990 saatis Tallinnfilmi repertuaari osakonna juhataja Tõnu Karro loomingilisele ühendusele Sojuztelefilm "Rahu tänava" filmistsenaariumi lootuses saada see Moskva 1991. aasta tootmis-temaatilisse plaani. Saatekirjas anti teada, et “Toomas Kalli kirjanduslik stsenaarium on haarava filmiuurimuse aluseks, mis räägib vaikse vägivalla allikatest ja inimpsüühika reaktsioonist sellele. Film toimub väljamõeldud riigis.”
R-1707, sü 3001.

Moskvast raha siiski ei saadud. Kuna film valmis 1991. aastal, siis võiks seda nimetada ka esimeseks taasiseseivunud Eesti mängufilmiks.

Režiistsenaariumi esitamise tähtaeg 09.11.1990
Ettevalmistusperiood 01.12.1990-28.02.1991
Võtteperiood 21.01.- 21.05.1991 (planeeritud kuni 21. juuni)
montaažiperioodi algus 22.05.1991
Plaanitud 1. lindil üleandmine: detsember 1991

Filmivõtted algasid 1991. aasta jaanuaris, mil Vilniuses toimusid verised sündmused.

Filmi tootmise eelarve: 907 120 rubla

"Rahu tänav" esilinastus 12. detsembril 1991 Sakala keskuses. Pärast seda lõigati filmi lühemaks. 

Muusika: Laulud "Kuusepuu" ja "Ei me ette tea" esitavad näitlejad.

Väljavõtteid retsensioonidest

Tõnis Ritson: „Viis aastat tagasi mõjunuks „Rahu tänav“ jahmatava sensatsioonina. Kui teda üldse oleks ekraanile lastud, tõenäoliselt mitte. Seega on meil tegemist poliitilise allegooriaga, mille vaastuvõtt oleneb vaataja häälestatusest ja taiplikkusest tähendusi leida. /---/ Sellega on „Rahu tänava“ põhihäda välja öeldud: kui see film poleks nii skeem, kui meile kõike puust ette ei tehtaks, kui tegelaste käitumine nii läbinähtav ei oleks. Toomas Kalli mõte on iseenesest suurepärane, ent skemaatilisus kaotab usutavuse.“
Ritson, T. (1992). Rahu mureneb tasakaalukalt. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 60-62.

Jaan Ruus: „Just avastuslikkusest jääb „Rahu tänavas“ puudu. Kuidagi ei saa lahti tundest, et see on juba nähtud-teada, juba samas vormis enne tehtud.
/---/
See on stiilikindlalt väljapeetud film heade näitlejatöödega. Mikk Mikiver mängib Wernerit või Riigivanemat või Väljapaistvat isikut või Poliitikategelast – kui mitmes kord – žangabänliku (Jean Gabin) intuitsiooniosavusega, lihastades skeemtegevust ja –tegelast küllaldase karakteriajuga. /---/ Härmo Saarmi mäng tõestab, muide, küsimuse, kuidas mängida ilmetut tüüpi ja teha seda ilmekalt ja veel ansamblisse sulades.

Muidugi, intellektuaaldraama ei nõuagi kaasa- ja läbielamist. Aga vaimumängu peaks ta ikkagi võimaldama. Rohkem ootamatusi ja paradokse tahaks Roman Baskinile soovitada. Puhas loogika ja kunstiline mõttearendus ei pea alati kattuma. /---/

Väljapeetud vormitaotluse poolest on film hingesugulane meie viimase aja uue põlvkonna mängufilmidega.“
Ruus, J. (1992). Noore Baskini okupatsiooniallegooriad. Eesti Ekspress, 17. jaan, lk 26.

Filmi vastvõtust festivalidel

„Rahu tänavast“ kujunes üks Eesti filme, mis on osalenud rahvusvahelistel filmifestivalidel, tuues kaasa ka auhindu. Olulisim „Rahu tänavale“ antud auhind on Gottbusi filmifestivali peapreemia 1992. aastal.

Roman Baskin filmi vastuvõtust festivalil: „Kõigepealt – asi läks kohale. Ei tekkinud küsimusi, et mis film see niisugune on või millest. Pigem oli kõik liigagi selge. Konkreetset okupantide probleemi võtsid sakslased pisut oma nurga alt, venelased omast. Põhiliselt töötas film aga selles suunas, mis mind ennast huvitab: konformism või adapteerumine kui nähtus, mis on ju üleilmne ilming, mitte lokaalne. Kuid poolakatele film Lagowi festivalil näiteks absoluutselt ei meeldinud: ei meeldinud, et rahvas nii allaheitlik oli, ega meeldinud ka see poiss, keda arvati tulevikus võib-olla isasarnaseks saavat. Siin kodus jääb mul samuti kohati tunne, et ma olen selle filmiga kellelegi liiga teinud või kedagi solvanud. Ma ei saa siinsest vastuvõtust päriselt aru. /---/ Saan aru „Rahu tänava“ põhiveast – ta on liiga skemaatiline.“
Balbat, M. (1992). Peame lahti saama kompleksist Euroopa ees [intervjuu R. Baskiniga filmi “Rahu tänav” auhindamise puhul Cottbusi festivalil]. Sirp, 23. okt.

Euroopa Filmiakadeemia valis 1992. aastal üheks parima meeskõrvalosatäitja Felix’i nominendiks Väino Laesi Peetri rolli eest filmis „Rahu tänav“. Väino Laes küll Euroopa parimaks meesnäitlejaks ei saanud, žürii valik langes André Wilmsile (osa A. Kaurismäki filmis „Boheemlase elu“, kuid „igal juhul on Väino Laes ja „Rahu tänava“ direktor Mati Sepping esimesed kodueestlased, kes sel tänavu viiendat korda toimunud hiilgaval tseremoonial kaasa tegid.“
Balbat, M. (1992). Oh seda Euroopa etiketti!. Sirp, 18. dets, lk 6.

Euroopa üks parimaid noori aastafilme

1992. aastal Felixi konkursi kuue parima debüütrežissööri filmid pandi kassetiks ja näidati paljudel festivalidel kui tuleviku-Euroopa tegijaid. Sellega seoses osales “Rahu tänav” mitmel festivalil – Brüsselis, Madriidis (Madriidis kureeris “Rahu tänavat” Liv Ulmann) jm. Tegijaile korraldati kohtumisi Kieslowski, Zanussi, Wendersi, Szaboga, võimaldati Filmiakadeemia sildi all workshop'e teha ja anti võimalus samal aastal ilmuma hakanud ajakirjas Felix artikleid avaldada. Roman Baskinile korraldati Euroopa Filmiakadeemia poolt  Berliini Kunstide Akadeemias ka loengute sari. Roman loobus kohast Felixi žüriis, mida pakkus talle Wim Wenders, kuna kavatses alustada Eestis “Keisri hullu” võtteid, ent see projekt pole senimaani käivitunud.

Vaata lisaks:

Telesaade „Kaadris: Rahu tänav“, ERR 2012. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=133215

Mängufilmi „Rahu tänav“ valmimist meenutavad lavastaja Roman Baskin, stsenarist Toomas Kall, operaator Ago Ruus, lavastuskunstnik Toomas Hõrak, teine režissöör Ly Pulk, filmi direktor Mati Sepping ning osatäitjad Katrin Karisma, Väino Laes ja Maria Avdjuško. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.