Oletatavalt on tegemist Tallinn-Pärnu-Laatre maanteega, mida mööda pidid liikuma 1940. aasta Helsingi olümpiamängudele suunduvad autoturistid. Muude teede ehituseks 1939. aasta eelarves polnud märkimisväärset raha ette nähtud.
Eesti kogu teedevõrgu püsikatete kogupikkus oli 1930. aastate lõpus ligikaudu 35…40 km. Arvestades, et Tallinna–Pärnu maanteest tuli püsikatte alla viia pool trassist, teeb see ümmarguselt 70 km (kaks korda rohkem kui seni oli katteid tehtud).
On huvitav märkida, et kui praegu on teedeehituses kõige töömahukamaks etapiks mullatööd, siis 1930. aastate lõpus oli see üks odavamaid. Kallimate püsikatete puhul moodustasid mullatööd ca 8% tee väljaehitamise üldmaksumusest, kruusateede puhul oli vastav protsent 33.
Rääsk, M. (2004). Suurprojekt „Olümpiatee”. Teeleht, nr 1, lk 28-29, http://www.mnt.ee/failid/teeleht/37/teeleht_37.pdf (6.09.2011).
Vaata lisainfot selle filmi kohta