Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J.Laidoner Eesti Vabadussõjast osavõtnud Soome Vabatahtlike pidustusil (1939)

Sündmuste kronoloogia:
26. jaanuaril 1939.Eesti delegatsioon sõidab jäälõhkujal „Tasuja“ Tallinnast Helsingisse, Eesti delegatsiooni vastuvõtt.
29. jaanuaril 1939.Pärgade asetamine soome vabatahtlike mälestussambale ,Soome sõjaväeüksuse ja endiste vabatahtlike paraad.
31. jaanuaril 1939.Eesti delegatsiooni ärasaatmine Helsingi sadamas.

Delegatsiooni koosseis 26.01.1939:
Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner
Vabadussõja-aegse Viru rinde ülem, Tartu linnapea kindral Aleksander Tõnisson
Kaitseliidu ülem kindral Johannes Orasmaa
sõjavägede staabiülema abi kolonel Richard Masing
kolonel-leitnant Johannes Soodla
kolonel-leitnant Jaan Lepp
Kuperjanovi partisanide pataljoni esindus -
   kolonel Eduard Liibus
   leitnant Osvald Pirn
   leitnant Aksel Padar
   leitnant August Stern
   ohvitseri asetäitja Johannes Subbi
   sõjaväeametnik J.Hannibal
kolonel-leitnant Oskar Kurvits
Naiskodukaitse esinaine Erika Männik
Naiskodukaitsest Mari Raamot
Julius Kuperjanovi lesk Alice Kuperjanov
Kaitseliidust kapten Eduard-Ervin Lepp
välisministeeriumist Elmar Kirotar
Narva linnapea Jaan Lust
Valga linnapea O.Willa
Ülemjuhataja adjudant kapten Aleksander Jaakson

Vastuvõtjad Soome poolel:
Soome sõjavägede ülemjuhataja kindral        Hugo Viktor Österman
Eesti Abistamise Peakomitee liige mäenõunik Karl Alfred Paloheimo
Soome Kindralstaabi ülem kindral Karl Lennart Oesch
Kaitseliidu ülem kindral Kaarlo Lauri Torvald Malmberg
Eesti saadik Soomes  Rudolf Möllerson
Eesti Abistamise Peakomitee juht senaator Oskari Vilho Louhivuori
Soome vabatahtlike juhataja Eesti vabadussõjas kindral Paul Martin Wetzer
Suurejooneline vastuvõtt kindral Laidonerile (1939). Päevaleht, 29. jaan, lk 1.

Eesti Vabadussõjas langenud ja Helsingi Vanasse kirikuparki maetud Soome vabatahtlike hauaplatsi mälestusmärk avati 27. mail 1923.
31 Soome sõjameest langes Eesti Vabadussõjas. 13.02.1919 tõi jäälõhkuja "Väinämöinen" 26 sõjamehe surnukehad pidulikult Soome. Viimseks puhkepaigaks leiti kohane olevat Vana kiriku park Helsingis. Seal olid ka I maailmasõjas langenud saksa sõdurite ja Soome Vabadussõjas langenute ühishauad. 16.veebruaril toimus matus. Kahe aasta pärast loodi komitee mälestusmärgi püstitamiseks. Toimus konkurss, mille 93 töö hulgast võitis kavand "Viron Kävijät", autorid soome kujur Into Saxelin ja arhitekt J.S. Siren. Samba punakaspruun graniit toodi Turu lähistelt. Maksumus 103 600 Soome marka.
27. mail 1923 sõitis Eesti delegatsioon Soome kolme laevaga: lahingulaevade "Lennuki" ja "Vambolaga" ja reisilaev "Kunglaga". Eesti välisministril Aleksander Hellatil oli au eemaldada sambalt kate ja pidada avakõne. Siis sai sõna Eesti saadik Soomes dr. F. Akel. Järgnes rida sõnavõtte nii Soome kui Eesti poolt, siis toimus paraad ja õhtu lõpetas auvõõraste vastuvõtt Seurahoones. Avamispidustustest võttis osa ligi 10 000 inimest.
Mälestusmärk  on punasest graniidist kivitahukas 238x122x108, tippu kinnitatud pronksist Eesti Vabadusristi kujutis. Esiküljel reljeef kolme ratsarüütliga, pea kohal lehvimas Eesti ja Soome lipp. Tagumise külje reljeef kujutab Põhjatähe all seilavat kolme viikingilaeva. Küljel kiri: 1919/Vabadussõja/võitlus-vendadele/EESTI/vägitöö kaunis jääb/hiilgama/veerevate aegade/voolus//. Teisel küljel 31 langenu nimed.
Pärast Teist maailmasõda oli Helsingi mälestussammas ainuke sammas, mille juures sai avalikult tähistada Eesti Vabariigi tähtpäevi ja mälestada Vabadussõjas langenuid.
Strauss, M., Krillo, A., Pihlak, J. ja Viljat, R. (2005). Vabadussõja mälestusmärgid. II. [Tartu:] Greif, lk 225-227, ill.

Kroonikapala diktoritekst:

Soome vabatahtlikute Eesti sõjaretke 20. aastapäeva pidustustele, mis toimusid Helsingis, sõitis Eestist eridelegatsioon eesotsas sõjavägede ülemjuhataja kindral  Laidoneriga. Näeme delegatsiooni liikmeid saabunult jäälõhkuja "Tasuja" pardale, missuguse laevaga teostati sõit Soome. Delegatsiooni koosseisu kuulusid veel Vabadussõja-aegse Viru rinde ülem kindral  Tõnisson, Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, Naiskodukaitse esinaine proua Männik ja teisi.
Juba ollakse Soome rannavetes. Laevale tuleb loots ning peagi ollakse Soome pealinnas Helsinkis. "Tasuja" Soome saabumisel oli sadamas vastu võtmas hulk rahvast ning Soome sõjavägede ülemjuhataja kindral Östermann, Kaitseliidu ülem kindral Malmberg, mäenõunik Paloheimo ning teisi.
 Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Vabadussõjas langenud soomlaste ühishaual peetud leinaparaad. Paraadi tervitas Soome vabatahtlike juhataja Eesti Vabadussõjas kindral Wetzer ja Eesti vägede ülemjuhataja kindral Laidoner koos Soome sõjavägede ülemjuhataja kindral Östermanni, kaitseliidu ülema kindral Malmbergi ja professor Louhivuoriga, kes oli Eesti Abistamise Komitee esimees. Tervituste ja kõnede järel mälestati Eesti Vabadussõjas langenud soomlasi, asetades ühishauale pärgi. Soome vabatahtlike poolt asetas pärja kindral Wetzer, Eesti sõjavägede nimel kindral Laidoner. Järgnes paraadi marss. Aukülalistele defileerib soome sõjaväeüksus, ka soome vabatahtlikud defileerivad - mehed, kes 20 aastat tagasi vapralt võitlesid meie vabadussõjas.
Paraadile järgnes Helsingi Rahvusteatris pidulik  aktus, kuhu saabusid rivis soome vabatahtlikud. Näeme aktuse külaliste saabumist.
Eestlaste ärasaatmine Helsingist oli vennalikult südamlik.
Ja uuendatud mälestused ühistest võitlusaegadest jäävad kauaks püsima.