Korstna lammutamine (1939)

Aseri tsemendivabrik

Väärtuslik tooraine ja selle hea kättesaadavus on olnud eelduseks, et Aseris on tegutsenud ehitusmaterjalide tööstus juba sada aastat.
20. saj. algul algas tööstuse sissetung Merikülasse. Tõuke selleks andis üldine tööstuse areng ja siinsed head toormaterjali varud. Alguse sai Aseri Tsemendivabriku ehitamine aastail 1899-1905. Vabriku rajamise üheks algatajaks oli selleaegne Aseri ja Koogu mõisa omanik, maanõunik Hermann Otto Schilling. Loodi aktsiaselts “ASSERIEN”, algkapitaliga üks miljon viissada tuhat kuldrubla, mille Vene tsaar Nikolai II kinnitas 11. novembril 1899. a. Viie aastaga püstitati Aseri mõisa maale, Meriküla kaldapealsele, vabrikuhooned, elamud ja jõujaam, seati sisse veevarustus, rajati paekivikarjäär ja savivõtukoht ning raudteeharu Sonda jaamani. Vabrik ja asula ehitati tervenisti soisele metsasele alale ja see ei kahjustanud põlise rannaküla (Meriküla) elu, vaid vabriku savivõtukoht jäi ühe talu põllukrundile. Suurem paekivikarjäär rajati vabrikust eemale Reeskalda klindikaldale. Esimese toodangu andis Aseri Tsemendivabrik 1902. a.
Sajandi teisel kümnendil Merikülasse asutatud väike tellisetehas o/ü “Saue” (1920) puudutas juba küla talumaid. Maaeraldus selleks tehti põlisest Korjukse talukohast. Aastail 1935-1937 ehitatud suurem aktsiaselts oli “Riiklikud Tellisetehased”. Aseri tehas nõudis juba kahe talu põllukrundid. Siit edasi jäi Meriküla tööstuse tallermaaks.
Aseri minevik ja tänapäev, http://www.aserivv.ee/uldinfo/ajalugu.php (21.09.2011).

Tänapäeval Aseris kõrguvad tellisetehase korstnad on ehitatud 1947. aastal.
Kunagise Aseri Tsemendivabriku hoonetest on võetud aga muinsuskaitse alla arhitektuurimälestisena kolm säilinud hoonet: pöördahjude hoone, silohoone ja korsten.

Aseri valla kodulehel 96 ajaloolist pilti Aseri tööstuse ajaloost
http://www.aserik.ee/gallery/index.php?cat=3 (21.09.2011).

Kroonikapala diktoritekst

Endise Aseri tsemendivabriku korstnad on määratud lammutamisele, kuna vabriku ruuumidesse on asunud riiklik telliskivitehas. Näeme ühe korstna lammmutamist.
Korstna jalga raiutud õõnsus kiilutakse puid täis ning puud süüdatakse. Puude põlemisel kaotab korsten toe ning langeb. Kuna langemine toimub ühtlaselt, puruneb selle juures üsna väikene protsent kive.