Uno Naissoo

25.03.1928–05.01.1980

Helilooja Uno Naissoo sündis 25. märtsil 1928. aastal Viljandis. Ta astus 1946. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumi koorijuhtimise erialale Tuudur Vettiku klassi, aastast 1947 õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1952. Naissoo oli pikaaegne muusikateoreetiliste ainete õpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1952–1980), seejuures 1977. aastal avatud levimuusikaosakonna eestvedaja ja juhataja ning levimuusikaõppejõud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1979–1980). Pikka aega juhendas ta Eesti Heliloojate Liidu noortesektsiooni (1954–1980). Naissoo on juhendanud ansambleid Swing Club (1947–1957), Rütmikud (1948–1950), Metronoom, Stuudio 8, Ekspromt 4 ja Tallinna Muusikakooli džässansamblit, kus mängis ise klaverit, akordioni, kontrabassi, althorni ja ventiiltrombooni. Ta oli Eesti Raadio meeskvarteti (1960) ja Tallinna Kammerkoori (1962) asutajaid. Samuti asutas ta 1947. aastal Eesti esimese džässiorganisatsiooni Swing Club ning oli 1949. aastal alanud Tallinna džässifestivalide üks algatajaid ja ideelisi juhte.

Uno Naissoole on omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1965) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1978) tiitel. Ta on pälvinud ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia noorsoolaulude eest (1974) ja Eesti NSV muusika aastapreemia (1976). Aastast 1983 toimub Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli korraldusel Uno Naissoo nimeline loomingukonkurss. Ilmunud on Naissoo autoriplaadid "Mälestusi kodust" (Melodija, 1978) ja "Dedication" (Forte, 1995), tema laule on välja antud mitmetes autorikogumikes (NSV Liidu Muusikafondi Eesti Vabariiklik osakond, 1961 ja 1965; Eesti Riiklik Kirjastus, 1962; Eesti Raamat 1973 ja 1978; SP Muusikaprojekt, 1997).

Naissoo heliloomingus on tähtsamal kohal džässielementidega levilaulud, kuid ta on kirjutanud ka süvamuusikat, samuti sümfooniaorkestrile ning arvukalt koorilaule. Ka tema süvamuusikasse kuuluvad teosed on tihti kantud džäss-muusika intonatsioonidest. Uno Naissoo helilooming on avara ampluaaga: 7 džässisüiti, üle 150 laulu ja pea 150 instrumentaalpala, rockooper „Squirrel“, rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Kõige hinnatavamad helilooja instrumentaalmuusikas on tema džässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku džässi arengus.

Uno Naissoo on 13 filmi helilooja, tema muusikat on aga kasutatud mitmekümnes eesti filmis. Filmiheliloojana alustas ta 1961. aastal, mil režissöör Viktor Nevežini käe all ning Jüri Järveti ja Feliks Korre stsenaariumi alusel valmis Tallinnfilmis linateos "Juhuslik kohtumine". Filmi peaosas oli Georg Ots, kõrvalosades Arved Haug, Lia Laats ja Eino Baskin. Stsenaariumi kirjutas Eino Baskin kahasse Edgar Arroga. Naissoo lauludest said filmist tuntuks "Läbi uinuva linna" ja "Meil on täna pidupäev". Sellele linateosele kirjutatud pala "Tule minu valevasse purjepaati" jäi aga teadmata põhjusel välja ning kogus populaarsust hiljem soololauluna. Naissoo järgmine filmimuusikatöö oli "Varastati Vana Toomas" (1970), mis valmis režissöör Semjon Školnikovi käe all, nimiosas Kaljo Kiisk. Stsenariste oli koguni viis, nende seas Eri Klas, Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik. Kavatsus oli teha film, mis aitaks meelitada turiste Tallinna, seega kõrgeid kunstilisi eesmärke ei püstitatud. See maksis end kätte: ajakirja Sovetski Ekran küsitlusel tunnistati "Vana Toomas" koos Tallinnfilmi teise linateose, samuti muusikalise ulmekomöödiaga "Don Juan Tallinnas" aasta halvimaks filmiks kogu Nõukogude Liidu ulatuses – seda küll mitte muusika, vaid sisu pärast. Naissoo lauludest kõlasid filmis "Meremuinasjutt", "Kui käes on jaanipäev", "Kui tahad olla hea" jt.

Uno Naissoo kõige tuntumaks tööks filmimuusika valdkonnas on aga jäänud muusika linateosele "Viimne reliikvia" (1969, koostöös Tõnu Naissooga), mida loetakse menukaimaks Eesti filmiks läbi aegade. Esimese aastaga vaatas seda Nõukogude Liidus 45 miljonit inimest, millega film saavutas 1971. aastal N. Liidus vaadatavuselt teise koha. „Viimne reliikvia“ on linastunud enam kui 80 riigis – nii paljudesse kohtadesse pole hiljem jõudnud ükski Eesti mängufilm.

Allikad:
Eesti Muusika Infokeskus, http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=144&lang=est&action=view&method=biograafia (14.08.2016).
http://www.muusika.ee/ansamblid/uno-naissoo.html (14.08.2016).
http://www3.keskraamatukogu.ee/naitus/film/ (14.08.2016).