Liis Nimik

Dokumentalist ja mängufilmide montaažirežissöör Liis Nimik on sündinud 30. oktoobril 1979 Tallinnas. Õppinud Kuressaare Gümnaasiumis, Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis 1998–2002, vahetusüliõpilasena Rootsis 2001–2002 ning Balti Filmi- ja Meediakoolis montaažirežissööri erialal 2006–2011 ja dokumentaalfilmi režii alal 2012–2015 (MA). Alates 2011. aastast on ta tegev montaažirežissöörina ja dokumentalistina, olles monteerinud mitmed rahvusvaheliselt edukatest arthouse filmidest Eestis: „Free Range“ (rež Veiko Õunpuu, 2013), „Risttuules“ (rež Martti Helde, 2014), „Roukli“ (rež Veiko Õunpuu, 2015), „Portugal“ (rež Lauri Lagle, 2018). Liis Nimiku kogemus mängufilmimonteerijana on andnud tema dokfilmidele unikaalse keele, tema „Eesti lugude“ sarjas linastunud dokumentaalfilme "Helene elukool" (2010), "Parem homne" (2012) ja "Veel üks laul" (2013) on kiidetud oskusliku filmikeele kasutamise eest dokfilmis. Liis Nimik keskendub oma dokfilmides enamasti argielu poeesiale ning püüab näha erilist tavalises. Tema esimene täispikk dokumentaalfilm „Päikeseaeg“ linastus 2023. aastal ja pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia ning DocPointi noore dokumentalisti preemia (kahasse Anna Hintsi „Savvusanna sõsaratega”). Hetkel produtseerib ja toimetab ta dokfilme ning õpetab BFMis rahvusvahelise magistri Kinoeyes õppetoolis mängufilmi montaaži ja audiovisuaalses meedias montaažikunsti.