Erich Rein

26.08.1932–04.05.2014

Telerežissöör, lavastaja ja näitleja Erich Rein sündis 26. augustil 1932 Pärnumaal. Lõpetas 1954 Tallinna Õpetajate instituudi ja 1956 Tallinna Draamateatri õppestuudio. Töötas 1962–1968 Paul Pinna nimelise rahvateatri lavastajana, 1968–93 Eesti Televisioonis muusika- ja meelelahutussaadete režissöörina, aga tegi režissöörina ka dokumentaalsaateid ja -filme. Tema režissöörikäe all valmisid näiteks neljaosaline dokumentaalfilm "Aegade tuultes" (koos Valdo Pandiga oli ta ka kaasstsenarist), saatesarjad "Kontserdistuudio", "Muusikaelu", "Helijälg", 24-osaline saatesari Eesti heliloojatest "Lauliku lehed" jpm. Samuti oli ta telemängufilmi "Noor pensionär" teine režissöör. Palju aastaid tegi ta režissöörina maakultuuri saatesarja "Kodukandilood" (1981–1993), aga ka portreesaateid loomeinimestest ("Onu Kalmer" (1978, Kalmer Tennosaarest), "Kolme põlve mängud" (1981, Vladimir Sapožninist) jm).

Näitlejana tegi ta rohkesti väikseid kõrvalosi telelavastustes ja mängis paljudes Eesti Raadio kuuldemängudes. Tema filmirollidest on ilmselt tuntuim Võrgutaja (Pukspuu teisik) telemängufilmis "Noor pensionär" (1972), aga ta on mänginud kõrvalosi ka filmides "Pimedad aknad" (I seeria, 1968), "Mehed ei nuta" (1968), "Ohtlikud mängud" (1974), "Teaduse ohver" (1981) ja "Pimedad aknad" (2004).

Mängis akordioni Eesti Televisiooni muusikarežissööride ansamblis Con Amores B.