Lepo Sumera

08.05.1950-02.06.2000

Helilooja Lepo Sumera sündis 8. mail 1950. aastal Tallinnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning 1968–1973 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane; pärast Elleri surma (1970) jätkas õpinguid Heino Jürisalu juures. 1979–1982 täiendas end Moskva Konservatooriumis. 1971–1980 töötas helirežissöörina Eesti Raadios, alates 1978. aastast õpetas kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias, 1993. aastast oli samas professor ja 1995–1999 elektronmuusika stuudio esimene juhataja. Sumera oli Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil 1989–1992 ning 1993. aastast kuni elu lõpuni Eesti Heliloojate Liidu esimees (liige 1973. aastast). 

Juba Sumera esimene orkestriteos „In memoriam“ (1972; kirjutatud Heino Elleri mälestuseks) näitab autori suurepärast kõrva orkestrivärvide jaoks. See oli ühtlasi tema läbimurdeteos, mida 1970. aastail mängiti paljudes maades. Sümfoonilised teosed ongi Sumera loomingu keskmes: tema teoste loetelus on kuus sümfooniat (1981-2000), Klaverikontsert (1989) ja Tšellokontsert (1999). Alates 1980. aastate lõpust muutus üha olulisemaks elektroakustiline muusika, eriti live-elektroonika. 1990. aastail on ta loonud originaalsete ideedega multimeediateoseid.

Lepo Sumera teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1988. ja 1989. aastal esines ta loengutega Darmstadti uue muusika suvekursustel. Ta on saanud muusikalisi aastapreemiaid ja neli riiklikku preemiat Eestis ning preemia parima filmimuusika eest Espinhos (Portugalis). 1996. aastal võitis tema Viies sümfoonia UNESCO heliloomingurostrumil Pariisis esimese soovitatava helitöö positsiooni. Tema loomingu paremikku kuuluvad balletid "Anselmi lugu", "Ruumi suletud" ja "Sisalik". Lepo Sumera on saanud neljal korral muusikalise aastapreemia (1977, 1982, 1985, 1989) ning kolm riiklikku preemiat (1985 – Esimese sümfoonia ja aastail 1973–1984 kirjutatud filmimuusika eest; 1993 – Neljanda sümfoonia ja “Mäng kahele” eest; 1996 – Viienda sümfoonia eest). Kahel korral pälvis helilooja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (1996 – “Kolme soneti” ja “Laulud Eesti abielulüürikast” eest; 1999 – “Südameasjade” eest). Teose “Amore et igne” eest sai ta Suure Vankri preemia.

Visuaalsed kunstid inspireerisid Sumerat aastakümneid – esimese filmimuusika kirjutas ta juba 1973 vahetult peale Konservatooriumi lõpetamist dokumentaalfilmile "Adamson-Eric" (režissöör Valeria Anderson). Mängufilmimuusika kirjutamine algas koostöös Kaljo Kiisaga filmis "Surma hinda küsi surnutelt" (1977). Üldse on Eesti filmipärandisse jäänud tema muusikaga filme ligi 70. Muusikaalase aastapreemiaga hinnati tema muusikat Rein Raamatu joonisfilmile "Antennid jääs" (1976). Lepo Sumera muusikaga filmidest on märkimisväärsemad Rein Raamatu joonisfilmid "Suur Tõll" (1980) ja "Põrgu" (1983), mängufilmidest aga Leida Laiuse linateosed "Kõrboja peremees" (1979) , "Naerata ometi" (1985), "Vaatleja" (1987) ning "Varastatud kohtumine" (1988). Filmimuusikas sai Sumera realiseerida ka oma kõige provokatiivsemaid ideid, näiteks mängida banaalsete teemadega animafilmis "Põrgu" (1983), kus nii kankaan kui tango joonistavad satiirilise pildi lõbujanulisest rahvast. Eriti tango nõretav meloodia annab selgesti aimu helilooja iroonilisest mõttelaadist. See-eest Arvo Iho filmis "Vaatleja" (1987) avaldub tugevalt improvisatsiooniline moment, mis viib saksofonid lõpuks lausa jazziliku jämmini. Iga filmi muusika erineb Sumeral juba väljenduslaadilt: kui Mikk Mikiveri "Doktor Stockmannis" (1988) kuuleme Saint-Saënsi laadis kaunite meloodiatega romantilist kõlapilti, siis Undi-Volmeri animafilmis "Sõda" (1987) toimubki orkestris tõeline agressioon. Sumera filmimuusika helikeele kujundlikkus annab täpselt edasi seda karakteersust, mida film kui visuaalne kunst muusikalt ootaks.

2. märtsil 2001. aastal toimus Kinomajas Lepo Sumera filmimuusikaplaadi esitlus, Saksa plaadifirmas Antes Edition välja antud albumisse on valitud paremik helilooja rikkalikust filmimuusika pärandist.

Lepo Sumera Ühing on aastal 2000 asutatud ühing, mille põhitegevus on tema loomingu tutvustamine ja jäädvustamine. Ühingu eestvõttel algatati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuva Sumera arhiivi korrastamine. Ühing korraldab aastast 2003 rahvusvahelist Lepo Sumera nimelist heliloomingukonkurssi.

Allikad:
http://www.muusika.ee/ansamblid/lepo-sumera.html (14.08.2016).
http://www3.keskraamatukogu.ee/naitus/film/  (14.08.2016).
https://et.wikipedia.org/wiki/Lepo_Sumera (14.08.2016).
Eesti Muusika Infokeskus, www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=90&lang=est&action=view&method=biograafia (14.08.2016).