Dorian Supin

25.09.1948–02.07.2023

Dokumentaalfilmide režissöör ja operaator Dorian Supin sündis 25. septembril 1948 Leningradis. 1950. aastal kolis perekond Eestisse, kus ta lõpetas keskkooli ja Tallinna Muusikakooli. Kõrghariduse sai Leningradi Põllumajanduse Instituudist, mille lõpetas 1971 taimekaitse erialal. Töötas 1975–1997 Eesti Telefilmis operaatori assistendi, filmioperaatori, režissööri ja stsenaristina, 2000–2001 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediakateedri juhendaja-õppejõuna, 2008–2009 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli meediaosakonna juhendajana. 1997. aastal asutas filmitootmisfirma Kakskümmend Neli, praeguse nimega Minor Film, samuti on ta 1998. aastal asutatud filmistuudio F-Seitse üks osanikest. 

Dorian Supin on paljude muusikafilmide autor: "Muusikaaed"(1982), "Kann allikal"(1988), "Siis sai õhtu ja sai hommik" (1989), "Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale" (2002), "Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov"(2008), "Heino Eller. Quinta Essentia"(2013), "Arvo Pärt - Isegi kui ma kõik kaotan" (2015).

Abielus filmiprodutsent Reet Sokmanniga. Nende tütar Maria Keernik on arst ja poeg esimesest abielust Jevgeni Supin on produtsent.