Arvo Iho

Režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 21. juunil 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres. Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis. 1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ning oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi Kultuuriakadeemias. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastast, 1993—1994 kinoliidu esimees. 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja. Euroopa Filmiakadeemia liige 2010. aastast.

1972–75 tegi Iho ÜRKIs viis õppefilmi operaatorina ning kaks režissöörina ja operaatorina. Teise operaatorina osales ta Rein Raamatu joonisfilmide „Antennid jääs“ (1977) ja „Põrgu“ (1983) ning Rein Tammiku joonisfilmi „Poiss ja liblikas“ (1978) võtetel. 1974–1977 võttis Iho üles viis lühimängufilmi ja 1975–1979 viis tõsielufilmi, sealhulgas Leida Laiuse dokumentaalid „Sündis inimene“ (1975), „Lapsepõlv“ (1976) ja „Jäljed lumel“ (1978). 1977–1978 praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis „Stalker“. 1990 läbis Iho antropoloogia kursuse Montana ülikoolis USAs. Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, ning viis täispikka mängufilmi. Need mängufilmid on „Naerata ometi“ (1985, koos Leida Laiusega), „Vaatleja“ (1987), „Ainult hulludele ehk Halastajaõde“ (1990), „Karu süda“ (2001) ja „Karuzmari“ (2007). Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.

Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 30 rahvusvahelist auhinda.

Poeg Johan-Mattias Iho töötab filmimonteerijana.

Vt intervjuud Arvo Ihoga: Intervjuu Arvo Ihoga

Teenistuskäik filmierialade õpetajana:

2018–2021  fotograafia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias

2010–2018  filmirežii ja operaatoritöö õppejõud Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM)

2008–2010  filmirežii õppejõud ja rahvusvahelise magistriõppe osakonna juhataja BFMs

2005–2008  filmirežii ja kaameratöö õppejõud BFMs

2003–2005  filmirežii ja kaameratöö õppejõud Audentese ülikooolis

2001–2003  filmirežii ja kaameratöö õppejõud Concordia ülikoolis

2005–2016  fotograafia ja video õpetaja Viljandi Kultuuriakadeemias

1993–1995  filmialade õpetaja Soomes Helsingis, Turus ja Torniol

1992–1996  filmi ja video õppetooli asutaja ja juhataja Tallinna Pedagoogikaülikoolis

1990           filmirežii ja kaameratöö õpetaja Montana ülikoolis USAs

1989           filmialade õpetaja Sri-Lankal ja Šveitsis

Loominguline tegevus sel sajandil:

2022  1 raamatu ja fotonäituse autor

2021  2 fotonäituse autor

2020  2 fotonäituse autor

2019  2 fotonäituse autor

2017  2 fotonäituse autor

2016  2 fotonäituse autor

2015  Fotonäituse autor

2012  Fotonäituse autor

2010  Suure fotonäituse autor

2009  Dokumentaalfilmi autor

2006  Täispika mängufilmi rezissöör Venemaal

2005  Lühifilmi rezissör, lühifilmi operaator ja kunstiline juhendaja Shveitsis

2004  Dokumentaalfilmide stsenarist, rezissöör-operaator ja tootja

2003  Suure fotonäituse autor. Kahe filmistsenaariumi kaasautor

2002   Fotonäituse autor ja reisiraamatu piltnik. Dokumentaalfilmi autor

2001  Suure rahvusvahelise mängufilmi lavastaja, stsenarist ja kaastootja