Irene Lään

Saatesari „Meenutavad…“ (1993–97)

"Meenutab Eeva Potter"

"Meenutavad Veste Paas, Õie Orav ja Vello Reili"

"Meenutab Endel Haasma"

"Meenutab Hagi Šein"

"Meenutab Mati Talvik"

"Meenutavad Toomas Uba ja Tiit Rääk"

"Meenutab Ülle Puusep"

"Meenutab Peeter Vets"

"Meenutab Helgi Tomson"

"Meenutab Hans Sooba"

"Meenutab Ain Arens"

"Meenutab Leiger Põldma" (06.11.1994)

"Meenutab Elvi Koppel"

"Meenutavad Richard Läkk ja Votele Tõsine" (01.07.1995)

"Meenutavad ETV helirežissöörid Peeter Rekkaro, Britta Jaanimägi, Heli Paun ja Gunnar Pedraudse" (09.09.1995)

"Meenutab Mati Narusk"

"Meenutavad Norma ja Kalju Jõekalda"

"Meenutavad ETV valgustajad" [Ürgo Mürk, Vello Vilms, Lembit Pärn]

"Meenutab Moidela Tõnisson" (23.09.1995)

"Meenutavad ETV grimeerijad Heli Prinzthal ja Ly Kärner" (25.11.1995)

"Meenutavad Jüri Pääro, Skone Pallo, Einar Hiiemäe ja Guido Eessaar" (15.07.1995)

"Meenutavad Ruth ja Rein Karemäe" (07.10.1995)

"Meenutab Astrid Lepa"

"Meenutab Virve Aruoja" (16.09.1995)

"Meenutavad Lembit Heinmaa, Vello Mänd ja Lennart Klink"

"Meenutab Veera Kononova"

"Meenutavad Endel Sõerde ja Zinaida Madissova" (29.07.1995)

"Meenutab Virve Koppel" (30.09.1995)

"Meenutavad Tiiu Vahi ja Mai Uus" (02.09.1995)

"Meenutab Vello Rummo" (22.07.1995)

"Meenutab Tõnis Kask" (1993)

"Meenutab Mati Põldre"

"Meenutavad ETV kunstnikud" [Linda Andreste, Imbi Lind, Elmar Kell, Guido Pant] (26.08.1995)

"Külas Ülo Vinteri juures" (03.01.1994)

"ETV operaatorid Inno Varandi ja Ants Uus"

"Jutustab Leida Levald" (25.08.1994)

"Meenutab Ülo Raudmägi" (19.07.1994)

"Külas Anton Muti juures" (01.06.1993)

Dublaažist Eesti Telefilmis

Eesti Telefilmi dubleeritud filme võttis vastu Kesktelevisiooni Peavalitsus Moskvas. Kõigepealt näidati sealsele komisjonile eestikeelne film venekeelse teksti pealelugemisega. Siis otsustati, kas film võetakse parandustega või ilma tiraaźi (NL telestuudiotele) või fondi. Viimane tähendas, et seda filmi ei näidata lähiajal või hoopiski mitte kunagi teiste vabariikide teleekraanil. Tihti nõuti filmis paranduste tegemist ning uuesti näitamist. Kui autor oli parandustega nõus, siis tehti need ära, kui ei, siis filmigrupp töö eest raha ei saanud või sai õige vähe. Paranduste nõudmised olid vahel absurdsed. Näiteks ühest Mati Põldre filmist nõuti välja lõigata kaader, kus maal elav mees sööb vorstiga võileiba. Miks? Aga seepärast, et vorstitükk oli liiga suur...

Minu tehtud filmi ""Jäise raamatu" jälgedes" puhul (see film sai muide žürii auhinna rahvusvahelisel filmifestivalil "Inimene ja meri" 1976. a.) pidas vastuvõtukomisjon lubamatuks, et filmi tegelased räägivad liiga avameelselt esimestest ekspeditsioonidest Antarktisele.

Lennart Meri filmis "Toorumi pojad" (1989) nõuti 23 parandust. Teatasin sellest autorile, L. Meri vastas lühidalt: "Saatke nad Kuu peale! Nagunii varsti kõik muutub..."

Naasnud Moskvast, pidin tegijatele ning peatoimetajale Endel Haasmale ette kandma nõutud parandustest filmi(de) kohta. Lõpuks ütlesin aga ise KÕIKIDE filmide puhul: "Eestikeelne koopia võib jääda parandusteta" ning kinnitasin öeldut oma allkirjaga. Küllap Endel Haasma taipas, et valetan, kuid vaikis. Peavalituse komisjon ei tulnudki selle peale, et ETV-s jätsime endile õiguse jääda oma arvamuse juurde. Nii õnnestus aga säilitada filmide algkoopiad, ka "riiulifilmid" jäid alles. Ja seda ma tegin ligi 20 aastat...

[Irene Lään, 14.09.2010]