Theodor Luts

14.08.1896–24.09.1980

Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal tulevase rahvakirjaniku Oskar Lutsu noorema vennana. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertgümnaasiumi. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingu; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse (tango, jaava, inglise valss, "one-step", "two-step") õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Operaatoritöö algteadmised omandas Theodor Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, eeskätt Nikolai Toporkoffilt (1885–1965). Naasnuna kodumaale, hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. 1927–1932 finantseeris ja lavastas Theodor Luts Eestis 3 mängufilmi. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. 1928–1930 muutis Luts veel kord oma ettevõtte nime – Siirius-Filmist sai Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. Ekraanile tulid suured dokumentaal- ja õppefilmid "Noorsõduri esimesed päevad", "Kas tunned maad...", "Gaas! Gaas! Gaas!", "Meie läänerannik ja saared", "Kihnu" ja "Ruhno". Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. 1932 tegi Theodor Luts koostöös aktsiaseltsiga Suomi-Filmi OY esimese optilise, filmilindile jäädvustatud heliribaga "kõne-laulu-helisuurfilmi" "Päikese lapsed". Järgmise aasta algul siirdus filmimees Suomi Filmi teenistusse. 1937 tegutses ta juba stuudio Suomen Filmiteollisuus SF isamaaliste mängufilmide operaatorina. 1942 asutas Luts koos insener Yrjö Nortaga Fenno-Filmi OY, olles ise osaühingu juhataja ja põhiomanik. [Fenno-Filmi juures (1943–44) oli aktiivselt tegev ka Lutsu abikaasa Aksella, ta oli mitme filmi stsenarist, kasutades varjunime Antti Metsalo. Brasiilias sama tööd tehes muutus pseudonüüm lõunapärasemaks – Antonio Mezzalo.] Fenno-Filmi sõjaaegse produktsiooni paremikku kuuluvad olupoliitilistel põhjustel korduvalt kärbitud spioonipõnevikud "Salajane relv", "Varjud Kannase kohal" ja "Hiilliv hädaoht", mida ei ole hiljem avalikkusele näidatud. Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid Rootsi kaudu Brasiiliasse, Riosse jõuti 1946. aasta jaaniööl. Brasiilias keskendus Luts põhiliselt lühi- ja dokumentaalfilmidele ehk kultuurfilmidele, nagu ta ise ütles. Theodor Luts suri  24. septembril 1980 São Paulos. 1996. aastast toimuvad Palamusel päevakangelase sünniaastapäeva paiku Theodor Lutsu filmipäevad, kaks aastat hiljem hakati filmipäevade raames korraldama ka lühifilmide konkurssi.