Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Üheksa klassi õppis ta Õismäe 9. Keskkoolis, seejärel läks J. Westholmi Gümnaasiumisse, kus 1989 alustas Helle Karise eestvedamisel tegevust filmiklass "Oriest Studio". Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1992 asus Jaak Kilmi õppima režiid Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus. Kursuse juhendajaks oli Arvo Iho ning õpingukaaslaste seas Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Filmi ja video eriala lõpetas ta 1998, diplomitööks lühimängufilm "Külla tuli". Kilmi töötas 1998–2004 režissöörina produktsioonifirmas Rudolf Konimois Film ning on 2004. aastast Kuukulgur Filmi režissöör ja produtsent. Ta on olnud enam kui 70 reklaamfilmi režissöör. Mängu- ja dokumentaalfilmide tootmise ja lavastamise kõrvalt on Jaak Kilmi töötanud erinevatele telekanalitele ning avaldanud ajakirjanduses filmikriitikat. Koos Andres Maimikuga tehtud dokumentaalfilmid annavad hea ülevaate 21. sajandi alguse eestlasest globaliseerumise tõmbetuultes. Alates 2001. aastast õpetab Jaak Kilmi Tallinna Kunstiülikoolis stsenograafiatudengitele dokumentalistikat. Ta on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige (1995).

Jaak Kilmi on ehk kõige mitmekülgsem autor TPÜ esimesest filmilennust – manifesteerinud 1990ndate keskel uue põlvkonna kinotunnetust filmikriitikuna, tegutsenud reklaami alal, teinud lühimängufilme ("Külla tuli", "Tähesõit") ja Eesti elu tegelikkust humoorikalt valusa nurga alt kajastavaid tõsielufilme (koos Andres Maimikuga), lavastanud mängufilmid "Sigade revolutsioon" ja "Kohtumine tundmatuga" (mõlemad 2004) ning proovinud kätt produtsendina ("Fritsud ja blondiinid", "Revolutsioon, mida ei tulnud", mõlemad 2008, "Uus Maailm", 2011). Mitmed menuprojektid on valminud koostööd Kiur Aarmaga: mängulised dokumentalfilmid "Disko ja tuumasõda" (2009) ning "Tallinna kilud" (2011, tööpealkiri "Mattise martüürium"), 10 filminovellist koosnev lühifilmiseeria "Allveelennud" (2012). 2011 asutas Jaak Kilmi koos Andres Keili ja Siim Sillamaaga ettevõtte Pimik, mis osutab filmi- ja fototeenust.

"Uuel sajandil tugevasti eesti tõsielufilmi mõjutanud tandem Kilmi-Maimik on koos teinud pool tosinat dokki: "Suur õde" (2000), "Isamaa ilu" (2001), "Päkapikudisko" (2002), "Igavene naeratus" (2003), "Elav jõud" (2004), "Müümise kunst" (2006), lisaks koostööd Esto-TVga ja "Vali kord!". Kõik nende filmid on küllalt tähelepanuväärsed, kaasaegse sipleva inimese traagikaga segunenud koomika on kinosaali nooremat publikut täis tõmmanud. Ka Kilmi ja Maimik on hästi kaalutlevad, oma tulemust ja edevust kaifivad filmimüügimehed, kes oskavad oma linateoseid teistest eesti kineastidest paremini turustada. Ja tihtipeale mitte üksnes filmi turustada, vaid seda ka sisukamalt ja võimsamini luua."

[väljavõte Tarmo Tederi artiklist "Alkeemikud ja hüpnootikud", Sirp, 28.10.2006]