Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (146)

Põrgu katlakütja

2023 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kullar Viimne

Seaküla Simson on Eesti skulptor, kel on Afganistani sõjas kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitega rinda pista, on nende üle nalja visata.

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Uue ajastu kunstnik Edith Karlson

2021 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Aljona Suržikova

Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?

Portreelugu Eesti tippskulptorist. Edith elab suviti Hiiumaal, sealt alustamegi temaga tutvumist. Ta töötab väga palju ja selle tõttu ka jõuab palju. Filmis näeme kaht erinevat maailma, kunstniku kinnist ja isegi üksildast elu, kunsti loomise protsessi, ja siis selle kunsti publikule tutvustamist maailma kunstipealinnas (Art Baselil Šveitsis), suuri näitusi, nende festivalide avamisi, kuhu skulptori teosed jõuavad. Edith on väikse poisi ema, indie-muusika skeenes legendaarse Raul Saaremetsa elukaaslane. Edith on Eesti publikule juba päris tuntud ja praegu on käes hetk, mil ta teeb esimesed iseseisvad sammud rahvusvahelisel areenil, seda strateegiliselt parimates kohtades. Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rauaniit

2020 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Maria Aua

Et luua uut, tuleb loobuda vanast. Endise tekstiilivabriku Rauaniit hoonest sünnib ehitustööliste tolmuse, füüsilise ja musta töö tulemusena moodne Kunstiakadeemia.

Maria Aua vaatlev dokumentaalfilm on endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas ei ole. Midagi lõhutakse, lammutatakse, kopa elajalikud lõuad haukavad seina ja kõlab põrgulik puurimine. Miski hävitatakse igaveseks. Kulgemine läbi vana vabriku räämas ruumide on võimalik nüüd vaid mälukambrites, kus elavad eelmiste põlvkondade eesrindlikud töölised nagu viirastused. Lammutusest järele jäänud majaosadest hakatakse rajama uut ja kaasaegset betoonehitist. Ehitusplats täitub masinate ja töölistega, kraanade ja tellingutega, torude ja tõrvajatega. Hoone siseruumide poolikute seinte ja hämarate koridoride vahel käib lõputu toksimine, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aktuaalne Narva

Originaalpealkiri vene keeles: Актуальная Нарва

2016 | Muud liigitused | Režissöör: Aljona Suržikova

Dokumentaalportree Narvast on koostatud aastatel 1960 – 2016 salvestatud kroonikakaadritest.

Mida tähendab 50 või 60 aastat? Inimese jaoks võib see olla terve elu, ajaloo jaoks aga vaid hetk. Dokumentaalfilm näitab Narva linna ajaloolist kulgu telesaadete ja kinokroonikate kaudu alates 1960. aastatest kuni tänapäevani. Aastast aastasse on videolintidele jäädvustatud samu üritusi – tootmissaavutusi ja kalendri punaseid päevi, jättes kõrvale inimeste eraelu sündmused. Enne üheksakümnendaid aastaid oli filmikroonika teadlikult ja oskuslikult lavastatud, kuid pärast seda, uue ajastu ja tehniliste võimaluste saabudes, reaalsuse süstemaatiline peegeldamine lõppes üldse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Afganistani projekt

2015 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Vahur Laiapea

Vahur Laiapea on jäädvustanud eestlaste projekte Afganistanis ja sealsete inimeste elu.

Afganistani sõja projekt on Eestile lõppenud, aga jätkuvad mitmed tsiviilmissioonid, töö hariduse ja nõustamise vallas läheb edasi. Film jälgib kolme viimase Eesti kaitseväelase lahkumispäevi Camp Bastionis, Tallinna Ülikooli inimeste püüdeid koolitada Kabuli ülikooli IT-doktorante ja magistrante, inimõigusnõunik Pille Alaveri kohtumist väärkoheldud afgaani naisega Kabuli politseijaoskonnas ning ämmaemandate koolitamist Dare Soufi külas. Mosaiik raske saatusega riigi elu erinevatest kildudest, kus oma asja ajavad ka mõned tublid eestlased.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kõik muusikud on kaabakad

BFM filmiosakond: bakalaureusetöö (Eleri Saarik režissöörina, Erik Põllumaa operaatorina)

2012 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm, Tudengifilmid | Režissöör: Heleri Saarik

Heleri Saariku täispikk debüütmängufilm on visuaalne armastuskiri muusikale, impressionistlik noore põlvkonna unistustedraama, mis lisaks mõrule armastusloole väljendab protesti nii ühiskonnas kui kangelastes endis valitseva segaduse vastu.

Leila on põneva tämbriga lauljatar, keda konventsionaalse džässi asemel kisub hoopis elektroonilise helisürrealismi poole. Avantgarde aga üüri ei maksa ja sestap tegeleb Leila ostmise, müümise ja teenuste osutamisega kõige erinevamal moel, ootamatutes kohtades ning kummalistes situatsioonides. Ennasthävitav elustiil ja omavaheline konkurents muusikutena äris, kus võidab see, kes kõnnib kiiremini üle laipade, sunnivad aga Leilat mõtlema selle üle, kust jookseb piir vaimu sünnitatud kummitustemaailma ja pärismaailma vahel, kus inimsuhted ei ole kõrgeim eesmärk, vaid pelgalt pääs asjade, prestiiži ja enesenäitamise üksildasse kõledasse maailma.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Töölise portree

2010 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Aljona Suržikova

Aljona Suržikova dokumentaalfilm inimestest, kes on sattunud töökoha otsingutel Eestisse, aga hing igatseb kodumaale tagasi.

Suures tehases töötavad koos eestlased, venelased, ukrainlased ja hiinlased. Eri rahvustest ja erineva kultuurilise taustaga inimesed on töökeskkonnas sarnased, ometi on neist igaühel oma lugu. Ka Viktor Bazarov ja Pjotr Mjagkov on sattunud töökoha otsingutel Eestisse, aga mõlema mehe hing igatseb kodumaale tagasi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Püha Jüri

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Riho Västrik

Aruküla mees Juri Želobetski hakkas pärast tütre surma omal jõul korda tegema kohalikku õigeusu kirikut.

Jüri Želobetski 16-aastane tütar Elviira tapeti 2006. aastal Arukülas noahoopidega selga. Kalli lapse kaotamine pani Jüri oma senist elukäiku tagasi kerima ja otsima vastust küsimusele: miks?. Ühel päeval Aruküla-Jüri teeristil olevast varemetes õigeusu kirikust mööda sõites tundis ta kohutavat ängi. Vastupandamatule valutundele pühakotta järgnedes taipas mees, et talle on korduvalt märku antud, et tema peab selle kiriku endises hiilguses taastama. See usk on aidanud mehel igapäevaeluga edasi minna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigiks saamine

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Heikki Aasaru

Ajalooteemaline dokumentaalfilm Eesti riigi sünnist ja vabaks võitlemisest ohvriterohkes Vabadussõjas.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Vaatadatakse tagasi sündmustele, mis algasid Veebruarirevolutsiooniga aastal 1917 ja lõppesid Tartu rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta veebruaris. Millisena nähakse toonaseid sündmusi 75 aastat hiljem, värskelt taasiseseisvunud Eestis? Kasutatud on mälestusi, fotosid, filmikaadreid, dokumente, kunstiteoseid jt arhiivimaterjale. Sõna saavad Vabadussõja veteranid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saa vabaks, Eesti meri

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toivo Kusmin

Rikkalikul arhiivimaterjalil baseeruv dokumentaalfilm käsitleb Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»