Maria Aua vaatlev dokumentaalfilm on endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas ei ole.
Midagi lõhutakse, lammutatakse, kopa elajalikud lõuad haukavad seina ja kõlab põrgulik puurimine. Miski hävitatakse igaveseks. Kulgemine läbi vana vabriku räämas ruumide on võimalik nüüd vaid mälukambrites, kus elavad eelmiste põlvkondade eesrindlikud töölised nagu viirastused.
Lammutusest järele jäänud majaosadest hakatakse rajama uut ja kaasaegset betoonehitist. Ehitusplats täitub masinate ja töölistega, kraanade ja tellingutega, torude ja tõrvajatega. Hoone siseruumide poolikute seinte ja hämarate koridoride vahel käib lõputu toksimine, ...
Filmi režissöör: Maria Aua
Tootjafirma | Vesilind |
Teose liik | Dokumentaalfilmid |
Esitlus / dialoog | eesti, vene |
Kestus: | 43:30 |
Produtsent | Riho Västrik |
Režissöör | Maria Aua |
Operaator | Maria Aua |
Helilooja | Aivar Tõnso |
Helirežissöör | Ekke Västrik |
Monteerija | Maria Aua |
Vaata lisainfot selle filmi kohta