Mis asutus on Eesti Filmi Andmebaas?
Eesti Filmi Andmebaas on iseseisev mittetulundusühing. Lepingulisteks koostööpartneriteks on Eesti Filmi Instituut, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusringhääling ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
Kas andmebaas on valmis?
Päris valmis ei saa andmebaas kunagi, sest andmebaas täieneb iga päev.
Andmebaas avati veebis kasutamiseks 12.12.2012. Filmide lisamise ja kirjete täiendamise kõrval on uuendatud ka infokeskkonda. Andmebaasi kaasajastatud portaal avanes kasutajatele 12.12.2024. Igal aastal on lisandunud 150–200 uut filmi. 2024. aasta keskpaigaks oli põhjalik teave (täiskirjed) sisestatud enam kui 60 protsendi kohta 19 000st teadaolevast filmist ja filmikroonikapalast. Seetõttu on paljude filmiteoste kohta praegu kättesaadavad vaid osakirjed (baasandmed).
Mida täpsemalt tähendab täiskirje ja osakirje?
Täiskirje (filmi, inimese või asutuse) puhul tähendab, et andmebaasi toimetajad on teinud iga konkreetse filmi, filmitegija või filmiasutuse uuringu, vaadanud läbi kättesaadavad materjalid, bibliograafilised, biograafilised ja muud arhiiviandmed, otsinud huvitavat lisainformatsiooni ning need filmid on märksõnastatud, seega otsitavad paljude lisatunnuste põhjal. Osakirje tähendab, et põhjalikum uurimis-, kirjeldamise ja uute andmete sisestamistöö on veel pooleli/tegemata ning kirje sisaldab vaid baasandmeid. Need on reeglina võetud seni ilmunud trükiväljaannetest ja kataloogidest ja pole läbinud tähelepanelikku kontrolli.
Kas andmebaas on tõlgitud inglise keelde?
Jah, andmebaas on osaliselt tõlgitud inglise keelde.
Kuid andmebaasis on ligi 20 000 filmi info ja nende kõigi tõlkimine on aega- ja vahendeid nõudev töö, seega loodame, et huvi korral leiate ka ise võimaluse olemasolev info endale sobivasse keelde tõlkida.
Kas andmebaasis saab filme vaadata?
Jah, hetkel saab andmebaasis vaadata ligi 6000 filmi.
2022. aasta lõpus avati Eesti Filmi Instituudi ja Rahvusarhiivi voogedastusplatvorm Arkaader, mille kaudu saab vaadata suurt hulka Eestis toodetud mängufilme, dokumentaalfilme, animafilme ja kinokroonikaid. Andmebaasist saab neid filme otse vaatama minna. Lisaks saab andmebaasis täispikkuses vaadata suurt osa filmikroonikapaladest aastatest 1912–1940 I pool, kollektsiooni tudengifilmidest ja ETV/ERRi tehtud telefilme (mis on tehtud kättesaadavaks ERRi digiarhiivi kaudu). Mängufilmidest saab vaadata ka katkendeid. Filmide täispikkuses vaatamine sõltub edaspidi sellest, millises tempos filme digiteeritakse. Andmebaasi filmide avalehel saab filme otsida ka vaatamisvõimaluste järgi.
Kas andmebaasis kasutatavatel šrifti värvustel on kindel funktsioon? Mida võiksin teada?
Jah, kõik sinised ja kollases ruudus tekstid on lingid, millele klõpsamine viib teid edasi selle tekstiosaga seotud lehekülgedele. Lingina töötavad ka paljud fotod.
Millised on võimalused kasutada andmebaasi materjale (tekste, fotosid, digifaile)?
Esimene ja peamine nõue on allikale viitamine. Andmebaasis sisalduva informatsiooni reprodutseerimine, kopeerimine, tsiteerimine ja levitamine on lubatud tingimusel, et andmebaasile kui allikale on olemas asjakohane viide: Allikas: Eesti filmi andmebaas või www.efis.ee või andmebaasi konkreetse lehekülje veebiaadress.
Erandiks on fotod, treilerid ja filmid – nende õigused kuuluvad autoritele või tootjafirmale. Vajadusel mõnda avaldatud fotot omandada või avalikult kasutada tuleks ühendust võtta nende autorite või hoidjatega, vastav teave on piltide juures olemas. Küsimuste korral saab abi aadressil efa@efa.ee
Kuidas saab kontakti andmebaasi toimetusega?
Veebilehel on filmide, filmitegija või asutuse lehekülje lõpus “Aita kaasa” link, sealt saab andmebaasi toimetusega kontakti võtta. Samuti võib saata meile küsimusi ja ettepanekuid e-postile aadressil efa@efa.ee. Toimetus vastab meelsasti Teie küsimustele ja on huvitatud koostööst.