Otsingutulemused

Üks pilt koosneb vähem kui seitsmest sõnast!

Mis on päris? Mida me mäletame kadunud maailmast? Vanadele fotodele kadunud maailmast annab AI uue mõtte, tundub, et see on uus ajastu futuristliku reaalsus. Ideaalne mälupilt on eksperimentaalne fotofilmi.

Sarja eelviimane osa avab arutelu selle üle, kuidas tugevdada metsade ja looduskaitsealade kaitset ning hoiakut jätkusuutlikuma metsanduse poole. Episood kutsub üles teadlikkuse tõstmisele haridussüsteemi muutmise kaudu ning pakub suundi poliitilistele muutuste osas, mis aitaks looduskaitsealasid tulevaste põlvede jaoks paremini säilitada. Episood tõstab esile Euroopa Komisjoni hiigeltrahvid, mis süsiniku liigse emiteerimise tõttu Eestil ees seisavad. Trahvid asetatakse rahvusvaheliste kokkulepete konteksti, mida seni metsadebatis on ajakirjandus vaid põgusalt käsitlenud. Eelviimane episood puudutab laiemalt kliimakriisi ning suunab tähelepanu tulevastele põlvedele. Vaatleb tänast metsapoliitikat tuleviku perspektiivist ning kutsub emotsionaalselt tegutsema, et järeltulevaste põlvede elukeskkond tänaste otsuste läbi ei halveneks.

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Mis loom see on, kes Eesti telekaadreid nõnda luusib? Mis saaki ta jahib? Kuhu ta läheb? Mismoodi nad paljunevad? On nad ohus? Seljad!

1960. aastatel Eestis tehtud filmidest kokku lõigatud luupainajalik lühifilm koduperenaisest, kes seisab silmitsi olukordadega, kus tervemõistuslik lahendus puudub. Kollaažfilm koosneb nii kuulsatest, kuid eelkõige vähem tuntud filmide kaadritest, mille taaskasutamisel on valminud põnevust tekitav melodraama, kus loo peategelast kehastavad erinevad näitlejad. Melodraama peaosas on selle ajastu säravad filmikangelannad Ada Lundver, Aino Seep, Dzidra Ritenberga, Elle Eha, Ene Rämmeld, Marianne Leover, Viiu Härm jt.

Ood kehale ja meeltele.

Filmi keskmes on põlvkond, kes astus ellu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning otsustas minna välismaale tööle, õppima või maailma avastama. Ent aastaid hiljem pole pöördumine tagasi Eestisse sageli sama lihtne. Tihti terendavad uues elukohas atraktiivsed karjääriperspektiivid ja paremad elutingimused ning tekkinud on olulised lähedased suhted. Inimesed armuvad ja abielluvad, leiavad uusi mugavustsoone ning viise, kuidas neist jälle välja astuda. Film toob vaatajani loo värvikate elusaatustega maailma eri paigus elavatest eestlastest, kes ausalt ja avatult jagavad oma isiklikke lugusid, mõtteid ja tundeid seoses rände, kuuluvuse ja juurtega.

Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.

Maria Aua vaatlev dokumentaalfilm on endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas ei ole. Midagi lõhutakse, lammutatakse, kopa elajalikud lõuad haukavad seina ja kõlab põrgulik puurimine. Miski hävitatakse igaveseks. Kulgemine läbi vana vabriku räämas ruumide on võimalik nüüd vaid mälukambrites, kus elavad eelmiste põlvkondade eesrindlikud töölised nagu viirastused. Lammutusest järele jäänud majaosadest hakatakse rajama uut ja kaasaegset betoonehitist. Ehitusplats täitub masinate ja töölistega, kraanade ja tellingutega, torude ja tõrvajatega. Hoone siseruumide poolikute seinte ja hämarate koridoride vahel käib lõputu toksimine, ...