Vana kloun Sergei Fatkin nostalgiaradadel Pariisis.
Sergei Fatkin, artistinimega Sem, jalutab hilisõhtuses Pariisis. Tänavail üritab eksinuna näiv rohelisse riietunud kloun lõbustada möödakäijaid, hiljem sõidab metroos, siis jälle sööb mõtlikult banaani Brochant’ metroojaamas või joob kohvi Pariisi tänavakohvikus. Eestis kutsub Eino Baskin vana sõbra Fatkini külla ja mehed meenutavad möödunud aegu. Baskin, töötades konferansjeena Leningradi Music Hallis, ei pääsenud kunagi välismaale, Sem aga sõitis Moskva Music Halli estraadiprogrammidega läbii 38 riiki ja esines viis korda Prantsuse televisioonis, ühel korral isegi koos Jacques Breliga. Baskini ja Fatkini nostalgilised pajatused vahelduvad kaadritega Sulev Nõmmiku filmist "Druus ja Fatkin", aga ka Fatkini amatöörkaadritega Pariisist. Baskin ja Fatkin meenutavad Semi lavapartnerit, andekat Jüri Druusi, kellega koos esitati jõu- ja ilunumbreid 20 aastat. Fatkin jutustab oma kurva loo vangistamisest, pärast mida ei olnud Sem enam mitte keegi. Ometigi jagub Fatkinil energiat ja jõudu rõõmustada oma ametiga nii noori kui vanu. Või nagu ütleb Baskin: „Ta on perpetum mobile, töötab kuni surmani!“
Vaata lisainfot selle filmi kohta