Vaade mäelt (2007)

Tootjafirma sünopsis

Lääne-Virumaal on üks küla mäe jalamil, Emumäel. See on Salla küla, kus on 150 elanikku, kool ning kunagi asus just sellel asulas ka vallakeskus. Salla küla kaudu avaneb maarahva olemus ja argipäev koos raskuste ja rõõmudega. Salla küla kõrval on filmi teine peategelane külaelu aktivist ja turismiärimees Hando Kuntro. Mees elab vanaisalt isale ja nüüd talle pärandatud talus. Ta hoiab seda korras ja ehitab oma laste jaoks üha kobedamaks.
Lege Artis Film, http://www.legeartisfilm.com/index.php?id=10608 (7.04.2013).

Edvard Oja soov jäädvustada oma koduküla

“Film jutustab sellest, kuidas Salla küla ja Emumägi elavad. Dokumentaal on eelkõige inimestest,” ütleb filmi režissöör ja operaator Edvard Oja. Oja sõnul on ta tahtnud tõestada, et Eestimaa külad ei ole veel päriselt tühjaks jäänud. “Noored lähevad ära, aga paljud tulevad ka tagasi ja taastavad oma kodu.”
Film Sallast esilinastub Tallinnas (2006). Virumaa Teataja, 22. dets, lk 3.

Filmist kriitiku pilguga

Olev Remsu: „Edvard Oja filmitöid iseloomustab minu meelest kaks mõõdet: ta kaevab kohati üsna sügavale ja teiseks on tal tükk tegemist terviku valdamisega. Budistliku pealkirjaga filmis “Vaade mäelt” on õige mitu liini, mis küll siin-seal lõikuvad, kuid õige kokkuliimumise nimel oleks tulnud edasi pingutada. On tugevasti teineteisest läbi põimunud autobiograafiline ning ema liin, mis on minu meelest filmi emotsionaalsemad ja tugevamad osad. Kuuleme autori südamepuistamisi, mille visuaalseks katteks on tema grimeerimata ilme, kõnnak ja väljanägemine, ausamalt ja siiramalt ei olegi võimalik. Õnneks ei raputata endale hoolega tuhka pähe, kõik on aga niigi selge: üks elu on läinud viina nahka, mida autor hingelt ärarääkijana ei salgagi. Ometi ei ole see küüniline avameelitsemine, Ojal on õnnestunud kõndida noateral. Ta on endast isegi eemaldunud, ta on olnud enda vastu objektiivne, mis tekitab sümpaatiat.
/---/
Kindlasti ei ole “Vaade mäelt” karskusteos, alkoholi laastavat mõju ei esitata publitsistlikult, seda tehakse intiimselt ja seda mõjuvamalt. Film koosneb nagu ühest suurest, autoportreest ning mitmetest teistest portreedest, mida on nokitsetud kõikuva viimistlusastme ja kõikuva süvenemisega. Kui autoportree on tõesti usaldusväärne ja veenmisjõuline, mida võib öelda ka ema portree kohta, siis nii mõnigi teine (ekspiiskop Kuuno Pajula, soomlane Antti Isotalo, kooliõpetaja ja raamatukogujuhataja) jääb pealiskaudseks intervjuu abil lahendatud inimesetutvustuseks, otsekui oleks tehtud lõiguks päevauudistele.
/---/
Külakonflikti lindi peale saamine on tunnustust vääriv tegu, sellel on koguni etnograafilist väärtust. Tegeleb etnograafia ju ka tänapäevaga. Siin aga tekib küsimus: kui kaugele võib minna lavastamisega, ehk, nagu seda peenemalt öeldakse, tegelikkuse rekonstrueerimisega?
Tehniliselt on film üsna kõikuv, suurepäraste kaadrite seas suisa praaki, heli on kohati päris paigast ära. Oja on teinud suure osa filmist üksinda, aga kogu võttegrupi eest üksi väljasolemine pole mingi meelakkumine.
Kokkuvõttes kõik, mis puudutab Oja ennast ja tema probleeme, on usaldusväärne, ent ülejäänu üpris triviaalne, sisultki rabe ja kõikuv.
Remsu, O. (2007). Salla vaated ehk Operaatori autoportree elunäinud mehena. Sirp, 19. jaan, lk 8.

Peeter Sauter: „Kuus aastat pärat autoportreed tehtud Edvardi uue koduküla Salla kroonika ja portree „Vaade mäelt” on aus film ekraani peal, aga tunduvalt igavam ja vaesem, sest siin pole isiklikku valu, elutotrust ja tembutavat pajatsit.
Kuidas nüüd öelda. Võimalik, et uus ausus ekraanil on näiline, ja autor katsub kaadri taga olla tark ja osav — ja see teeb talle karuteene. On siis seda tarkust ja osavust liiga vähe või liiga palju. /---/
Paras eesti ühepajatoit. Südamlik ja kena. Ja mis meelde jääb? Suurt midagi. Kui ma filmi vaadates poleks märkmeid teinud, ei mäletanuks miskit.“
Sauter, P (2008). Ojakene voolab vulinal ja ei kuiva ära. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 114-118, foto.

Salla küla elanikud Edvard Oja ja Hando Kuntro

Kaks aastat tagasi sai filmimees Edvard Ojast Salla küla elanik. Oma eluga väikeses Lääne-Virumaa külas on ta väga rahul. /---/ Edvard Oja elab koos eaka emaga talumajas, mida ümbritseb suur aed. “Mis siin viga, emal nokitsemist piisavalt,” on mees rahul.
Ta mõtleb veidi ja lisab: “Külaelu on minule linnaelust palju mõnusam. Ma tõesti väsisin Tallinnas elamisest ära. Olen ju alkohoolik. Siin joon palju vähem kui Tallinnas. Lähed pealinna, seal on vanad sõbrad, hakkad filmijuttu või mõnda ideed arendama, ikka võtad õlle ette, ei oskagi muidu vestelda. Siin tuleb Hando (Hando Kuntro on sõber, filmi “Vaade mäelt” peategelane - toim) külla, kes alkoholi ei pruugi, ja mina saan ka õlleta läbi.
/---/
”Mis mul siin viga? Käin ja jalutan, kaamera õlal, mööda küla ringi, vaatan vasemale, vaatan paremale, mis silma hakkab, seda filmin. Kokkupanek mulle ka tegelikult eriti ei istu, mul pole režissööri iseloom, rohkem ikka operaatori oma.” /---/

“Esilinastust kinomajas ma ei kartnud, sest teadsin ise, mida film endast kujutab. Kriitikuid samuti ei kartnud, aga pelgasin esitlust just Sallas. Muretsesin, mida inimesed ütlevad, kuidas vastu võtavad. Elan siin ja külaelanike arvamus on tähtis,” kirjeldab Oja oma tundmusi.

Salla mõisa kogunes 120 inimest, kõik huvilised saali ära ei mahtunud, paljud jälgisid toimuvat treppidelt. Aplaus oli vägev. Ning ega Salla Mõisanaiste Seltsi kaetud laua ümber muljeid jagades ei öelnud ka keegi pahasti. Hiljem hakkas küla siiski kihama. Mõnele ei meeldinud, et lindile ei jäänud ainult tublid külaelanikud, et külaelust näidati liiga palju joomist. /---/
Klaas, E. (2007). Mees, kes näeb elu läbi kaamerasilma. Virumaa Teataja, 20. jaan, lk 2.

Hando Kuntro: “Minu esivanemad on elanud siin juba üle 700 aasta. Ma ei taha, et lapsed külast ära lähevad. Või kui nad ka mõne aja laia ilma uudistavad, siis lõpuks ikka tagasi tulevad,” peab Kuntro esmatähtsaks. Kõik, mida ta teeb, teeb ta laste ning küla tulevikule mõeldes. Olgu see siis puuskulptuuride valmistamine koduõuel, mägionni ehitamine Emumäele või loodusliku külamemoriaali rajamine Salla külast küüditatute mälestuseks.
Klaas, E. (2007). Film külast mäe jalamil. Virumaa Teataja, 6. jaan, lk 5.

Salla küla tegemised

Emumägi, http://emumagi.onepagefree.com/?id=15896&onepagefree=488cf1a446b582bd623d14d5650fe310  (7.04.2013).

Memoriaal "Küla mäletab" avati 14. juunil 2006. See on pühendatud siin (Hindreku talu maadel) elanud ja Teises maailmasõjas kannatanud Külmoja perekonnale ja Salla vallast represseeritutele.
Salla vennad Külmojad, http://www.monument.ee/rakke-vald/salla-vennad-kulmojad (7.04.2013).

Puuskulptuur Plettenbergi rüütel

Kui 16. juulil 2001 laastav torm Salla mõisapargis põlispuid maha murdis ja juuripidi välja kiskus, siis tekkis mitmel inimesel mõte, et võiks  püstitada mingi mälestusmärgi. Nii valmiski 2002. aasta suvel skulptor Urmas Raubal ühest taevapoole juurtega tammest see (Plettenbergi rüütel), mis nüüd uhkelt vana tamme läheduses seisab ja meid kurjade jõudude eest valvab ning kaitseb.
Salla raamatukogu: detsember 2008, http://sallark.blogspot.com/2008_12_01_archive.html (7.04.2013).

Salla kooli mälestuskivi

Mälestuskivi kooli kunagises asukohas, Käru teeristil, avati kooli 150. juubelil, 20. augustil 1988. Traditsiooniks on saanud, et uue õppeaasta avaaktused toimuvad kivi juures. Kevadel viib lõpuklass kivi ette lillekorvi.
Salla kool, http://www.monument.ee/rakke-vald/salla-kool (7.04.2013).

Salla mõisahooned ja -park

Esmateated mõisast pärinevad 1479. aastast. 16. sajandil oli omanikuks Johann von Plettenberg. Alates 1921. a. töötab mõisas Salla Põhikool. Salla raamatukogu kolis Salla mõisa Salla Põhikooli hoonesse 1997. aastal.
Muinas. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid, http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=643 (7.04.2013).

Lubjavabriku korsten aastast 1910

1910.a. ehitas eesti soost mees Karl Kaddak Rakkesse tolle aja Venemaa suurima lubjatehase. Rakke keskuses asuvad lubjatehase ringahjude varemed koos 65m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas.
Rakke lubjavabrik/Histrodamus.ee, http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3140&layer=199&lang=est#3140 (7.04.2013).

Emumäe Pandivere paeriik

27. juulil 2005. a sõlmisid Tamsalu linna ning Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke, Avanduse ja Laekvere valdade juhid koostöökokkuleppe, millega loodi Pandivere Paeriik Allikate Allikal. See kokkulepe väljendab koostööpiirkonna ühtset tahet tagada kogu piirkonna tasakaalustatud ja säästev areng ning konkurentsivõime.
Väike-Maarja vald: Pandivere Paeriik, http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=168 (7.04.2013).

Maie Madissooni Antsu talu

Rakke valla Salla talupidaja Maie Madissooni talus teevad põllutöö ära nüüdisaegsed masinad.
Virumaa Teataja: Päevaintervjuu: Maanaine läheb või läbi kivi, http://wwx.virumaateataja.ee/120105/esileht/15021995.php (7.04.2013).