Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Vaade mäelt (2007)

Dokumentaalfilmid Kestus: 52:10

Sisukokkuvõte

Lääne-Virumaal Emumäe jalamil asuva Salla küla kaudu avaneb maarahva olemus ja argipäev koos raskuste ja rõõmudega.

Salla küla tuiksooneks on pood. Seal võtavad mehed viina, vahetavad uudiseid ja poemüüjal Eda Aabol on vana hea võlaraamat, kuhu raha puudumisel saab ostud kirja panna. Suurem osa sallalasi on juba pensionärid, kes oma aeda ja maalappi jõudumööda kõpitsevad. Mõnel neist on olnud suur pere, kuid täiskasvanud lapsed on kodukohast lahkunud või juba surnud ning nüüd vanaduses tuleb üksi hakkama saada. Õnneks korraldatakse külarahvale ühisüritusi. Jõulupeol peab südamliku kõne poemüüja Eda Aabo, kes on ka vallavolikogu esimees. Vallavanem Andrus Blok tõdeb aga omavahelises vestluses režissöör Edvard Ojaga, et maal on hakanud asjad liikuma – järjest rohkem taastatakse talukohti. Vastlapäev on eriti rahvarohke, saab liugu lasta, vastlakukleid ja suppi süüa, tuttavaid näha.

Salla uhkus on küla lähedal kõrguv Emumägi oma vaatetorniga. Mäe hoolas peremees on külaelu edendaja ja giid Hando Kuntro, kes oma tööga on loonud Emumäest omapärase turismiobjekti. Ta korraldab ümbruskonnas matku, aitab säilitada koduküla ajalugu, toetab igati ümbruskaudsete valdade koostööna Pandivere Paeriigi asutamist. Isiklikus elus püüab ta olla hea isa ning taastada talu. Talupidaja Maie Madissoon on samuti töökas ja ettevõtlik inimene, kes peale mehe surma saab suurtalu majandamisega üksi hakkama. Palju maad ja kariloomi on Sallasse elama kolinud soomlasel Antti Antero Isotalol. Tema laudad ja põllud annavad kohalikele tööd. Salla keskuse korrusmajade vahel viidavad aega need, kes tööle ei kipu. Vanemad mehed libistavad õlut, noored joovad suisa viina ja kipuvad sooja peaga omavahel tülli. Salla lootus on aga lapsed ja kohalik kool. Ikka on sügisel koolitee alustajaid ja raamatukogus väikseid lugejaid. Mõisakooli ümbritseva vana pargi põlispuude all arutlevad elu ja surma üle peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Hardo Kuntro. Ühiselt tõdetakse, et inimesele tuleb juba tema elu ajal öelda häid sõnu, sest see aitab elada.