Liivi rannikult (1940)

Liivlastest

Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Aastal 1923 asutati Liivlaste Liit, koolides hakati esimest korda fakultatiivse ainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal Liivi Rahvamaja.
Ernstreit, V. Liivlased, http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/ (20.06.2011).

2010. a seisuga elas Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest.
Pärast Läti Vabariigi iseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht, Läti valitsus on sinna loonud rahvuspargi.
Liivlased, http://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased (20.06.2011).

Toonasest ajakirjandusest

"Edasi tutvusime liivi rahvamaja ehituse eeltöödega. Neid ettevalmistusi on tehtud juba üle 10 aasta. Nüüd on ometi niikaugele jõutud, et vajalikud summad juba koos. Ka osa ehitusmaterjali on juba kokku veetud. Toetusi on antud Soome poolt umbes 25.000 kr. meie rahas ja Eesti poolt 10.000 kr. Muu osa on liivlaste eneste poolt kogutud ja annetatud Läti valitsuse poolt ning ungarlastelt.
Kui projekt valmis, asutakse kohe ehitamisele. Hiljemalt kevadel peavad tööd algama ja sügiseks tahetakse ehitustöödega lõpule jõuda. Maja tuleb telliskivist.
Uues rahvamajas on nähtud ette peale suure peosaali ruumid turistidele, einelaud, muuseumiruum, Liivi Seltside asjaajamisetuba jne."
Liivi rahvamaja valmib sügiseks (1938). Postimees, 10. jaan, lk 3.