Filmi alguspildil näidatakse maakaarti Liivi lahte ümbritsevate maadega. Kaardikepp osutab Kuramaa looderannikule ja diktori tekst annab teada, et sellel Läti alal elab umbes pooleteisttuhandepealine liivlaste pere, kes on eestlastele kõige lähemal seisev hõimurahvas nii oma keele kui eluviiside poolest.
Siis näitab kaamera linnulennult pikka heleda liivaga rannikuriba mere ja lausiku maa vahel. Edasi näeme "Mazirbe" nimesilti kandvat jaamahoonet parajasti saabuva rongiga. Esiplaanil vormimütsis jaamakorraldaja. Mazirbe ehk Ire küla on liivlaste tähtsamaid keskusi, saame teada diktori tekstist. Näidatakse Liivi kirikut ja külatänavat, mille ääres seisavad elektripostid. Seejärel tuleb uus moodne hoone - Eesti, Soome ja ungarlaste toetusel ehitatud Liivi rahvamaja.
Edasi näeme pildis küla ümber looklevat Ire jõge. Diktor annab nüüd selgitusi liivlaste elatusallikate ja tegevuste kohta. Peamiseks elatusallikaks on kalapüük ning pildis näeme kalastama suunduvaid mehi. Minnakse aerupaadiga, kust heidetakse merre vabedelt (noodakuivatuspuud rannal) võetud noot.
Samal ajal tegeleb talu naispere koduloomadega: sigadele viiakse aedikusse rohupuhmas, liivi tigedad lehmad aetakse vigadele (rohtukasvanud metsasihid) sööma. Lehmade sarvedele on kinnitatud tömbid puust nupud, et nad puskides üksteist ei vigastaks. Viiskudes karjanaine kasutab lehmi valvates aega kudumistööks. Noorperenaine võtab aialt vitstest punutud korvi ja läheb merelt tulevatele meestele vastu, koos temaga poisike ja koer. Lestasaak jaotatakse kahe mehe vahel õiglaselt. Kalad roogitakse talu aias väikese laua taga kiiresti ning pannakse puukibusse soola. Aias parandab vanem prillidega mees võrku. Mõnd aega soolas olnud kalad suitsutatakse. Perenaine ajab kalu kiiresti ja oskuslikult orkide otsa, mis pannakse paati meenutavasse suitsuahju. Paatahjud on tehtud vanadest poolekssaetud merepaatidest, mille pooled on vastastikku püsti aetud.
Diktori tekstist saame teada, et liivlaste teiseks elatusallikaks on metsatöö. Näemegi mereranda, kus hoburakendiga veetakse rannast kaugemal seisvatele laevadele puukoormaid. Liivi talud on väga väikesed, kasvatatakse põhiliselt kartulit ja rukist oma tarbeks. Vilja niidetakse käsitsi ja kuivatatakse põllul hakkides. Põllul töötab kogu pere, ka lapsed, kes korjavad põllult üksikuid mahajäänud viljapäid korvikestesse.
Edasi näeme naist taluõuel künas tainast segamas. Kakualusel vormitakse liivi suurkakkude alused, need täidetakse ning küpsetatakse lamedal pannil. Taluõue kaetakse laud ja kui peremees on püsti seistes piiblist jumalasõna lugenud, asutakse sööma.
Filmi lõpus diktorilt ajalooline ülevaade liivi rahvast, taustaks maastikuvaated. Filmi diktoriteksti autor on ajaloodoktor Ferdinand Linnus.
Vaata lisainfot selle filmi kohta